Ma ei saa neid endas lahutada ja olen seepärast nii üks kui teine. Olen lihtsalt õnnelik inimene, kes on saanud igapäevaselt teha väga huvitavat tööd.

Missugused olulised ravimtaimed ja ürdid võiksid kasvada tavalises koduaias?

Tore oleks, kui varakevadest hilissügiseni oleks kasvamas üheaastased maitsetaimed, nagu till ja petersell. Maitsete rikastamise eesmärgil võiks aga külvata põld-võõrkapsast ehk rukolat, mis on kiirekasvuline ja võib külvata mitu korda suve jooksul. Soovitan seda külvata juba praegu potti, et saada kevadel nii hädavajalikku klorofülli. Rukola sobib hästi leivakattena ja salatisse ning toite maitsestama ja kaunistama. Tervise seisukohalt peaks külvama ka apteegitilli, aed-harakputke, piparrohtu ja spinatit (soovitan valida uusmeremaa spinati). Aga miks mitte ka vürts-basiilikut, millest sobivad avamaale väikselehelised sordid. Peale selle peaks omaks tarbeks olema ka väike kogus saialille, mida peale kuivatamise talveks võiks tarbida igapäevaselt oma toitude kaunistamiseks tervislikkuse pärast (tarvitada õie kroonlehti).

Mitmeaastastest ravimtaimedest võiks lillepeenra iluks ja tervise kasuks olla erinevaid liivateesid, punet, purpur-siilkübarat ja münte.

Apteekides on küllaltki suur ravimtaimede valik ja teiste ravimitega võrreldes on nad suhteliselt odavad. Kui suur on üldse huvi nende kasvatamise vastu?

Huvi on suur ja õnneks on meil Eestis väga palju tublisid ravimtaimekasvatajaid, kellelt me loodame saada edaspidigi puhtaid, kodumaiseid ravimtaimi, mis on vajalikud tarvitada profülaktiliselt aasta ringi, et püsida terve. Soovitav on teha vähemalt 2 korda aastas 2-3-nädalasi organismi puhastuskuure, tarvitades selleks päevas 1-1,5 l taimeteed.

Milliseid ravimtaimi peale kummeli, saialille ja piparmündi tarbitakse kõige rohkem?

Tuntakse juba päris palju ravimtaimi, seepärast on raske otseseid eelistusi välja tuua, kuid peale eelpool mainitute küsitakse päris palju kibuvitsamarju, nurmenuku õisi, pärnaõit, raudrohtu, punet, põdrakanepit.

Kuivõrd mõjutavad ravimtaimede tarbimist nn moevoolud? Kuidas suhtute goji marjade, maca juure, chia seemnete, karkade jt välismaiste ravimtaimede toimesse?

Ravimtaimede tarbimine on allutatud, nagu kõik muugi siin maailmas, jõulisele reklaamile. Tahaks siinkohal meelde tuletada kahte asja: esiteks, olge mõõdukad ja teadke, et igale haigusele on olemas mitmeid taimi, mitte üks ja ainus, mida suure vaevaga taga ajada. Teiseks, parim ravimtaim on kasvanud oma kodumaal, 200 km raadiuses, mis märgibki ära meie väikese Eesti kõlblikkuse kõigile eestimaalastele. Seega, goji marjad jms on kindlasti väga head, kuid kas seda on vaja just meile, eestimaalastele? Kui loete nende taimede kirjeldusi, siis leidub kindlasti nendele vasteid ka meie ravimtaimede hulgas.

Aastatel 1989-98 täiendasite end Virpi Raipala-Cormieri kursustel Soomes ja tõlkisite mitu oma õpetaja raamatut. Kuidas Frantsila talul praegu läheb?

Frantsila talu on suutnud ellu jääda, kuigi sealgi on toimunud suured ümberkorraldused, aga nii õpetamine kui ka tootmine toimib ikkagi suurepäraselt.

Te olete koostanud ja tõlkinud mitu menukat taimetoiduraamatut. Kui suur taimetoitlane te ise olete?

Olen ka siin mõõdukas ja järgin rohke aedvilja ja rohelise söömist igal toidukorral. Talvisel ajal on iga päev menüüs ka idandid. Ei söö küll liha, kuid kala ja piimatooteid söön, seega ei saa end päris taimetoitlaseks nimetada.
________________________________________
Info

Tiiu Väinsaar õppis Räpina Aiandustehnikumis ja Eesti Põllumajanduse Akadeemias. Aastatel 1989-1998 täiendas ta end ravimtaimede alal Soomes Frantsila Alternatiivmeditsiini Kursuste Keskuses, saades fütoterapeudi kutsetunnistuse. Tiiu Väinsaar on kirjutanud, koostanud ja tõlkinud kokku 7 raamatut, ta on hinnatud autor paljudes ajalehtedes ja ajakirjades. Viimased 23 aastat pidas ta ravimtaimekasvatustalu, olles nüüdseks suurest tootmisest loobunud, kuid annab meeleldi edasi oma kogutud kogemusi.