Rahva lugemisest ammustel aegadel
Käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga elab meie vallas 1906 inimest, mis on ligi poolesaja võrra rohkem kui aasta tagasi. Samuti toimub hetkel Eestis suur rahva ja eluruumide loendus, et leida vastuseid küsimustele kui palju on meid täna? Millistes tingimustes me elame?
Eestimaa inimesi on põhjalikult üle loetud kümnel korral. 29. detsembril 1881 toimus Eesti-, Liivi- ja Kuramaa kubermangude üldine rahvaloendus, 28. jaanuaril 1897 esimene Ülevenemaaline rahvaloendus, Eesti vabariigis loeti rahvast 28. detsembril 1922 ja 1. märtsil 1934, Saksa okupatsiooni ajal oli loendus 1. detsembril 1941, ENSV rahva-loendused olid 15. jaanuaril 1959, 15. jaanuaril 1970, 17. jaanuaril 1979, 12.-19. jaanuaril 1989 ja taasiseseisvunud Eestis toimus rahvaloendus 31. märtsil 2000.
Vaatame allpool eelmise iseseisvusaja rahvalugemise ja muud statistikat meie valla kohta:
Arveraamatu järgi oli 1918. aastal Haaslava vallas 707 vallamaksu tasujat (täisealised) isikut.
28. detsembril 1922 toimunud rahva-loenduse andmed Haaslava valla kohta:
„Vallas on 26 küla-asundust (lisaks teatud-tuntud nimedele ka Vooremäe küla, Hainsoo küla, Jummuksaare küla ja Kriimani Raeküla.)
Elanikke on kokku 1908 inimest, neist 910 meeste- ja 998 naisterahvast.
Ajutiselt kohal viibivad 22 meeste- ja 21 naisterahvast.
Kohalt ajutiselt ära olnud elanikke on 20 meeste-ja 9 naisterahvast.
100 elaniku kohta on meesterahvaid 47,6% ja naisterahvaid 52,4%.
Ühes majapidamises elab keskmiselt 5,1 inimest.
Eesti Vabariigi kodakondsed on 1872 inimest, 889 meeste- ja 983 naisterahvast.
Vene riigi alamad on 9 meeste- ja 8 naisterahvast.
Poola riigi alamad on 2 meeste- ja 1 naisterahvas.
Muude riikide (Läti, Taani, Saksamaa) alamad on 10 meeste- ja 8 naisterahvast.
Eestlasi on 1847 inimest, 883 meeste- ja 964 naisterahvast.
Venelasi on 12 inimest, 7 meeste- ja 5 naisterahvast.
Sakslasi on 45 inimest, 17 meeste- ja 28 naisterahvast.
Muudest rahvustest on 6 inimest, 3 meeste- ja 3 naisterahvast.
Usutunnistuse järgi on luterlasi 1851, õigeusklikke 47 ja baptiste 10 inimest.
Vallas elab 2 pimedat, 2 kurti, 2 kurttumma, 1 ühe jalaga inimene, 1 ühe käega inimene ja 4 vaimuhaiget, neist 2 sündinud idiooti ja 2 hiljem haigeks jäänud.
Vallas on kokku 371 majapidamist ja neis on 449 korterit.
Majade üldarvust on 344 puumajad, neist 267 puukatusega, 5 kivikatusega, 4 segakatusega, 66 õlgkatusega ja 2 tõrvatud pappkatusega.
Majade üldarvust on kiviehitisi 21, neist 12 puukatusega, 8 kivikatusega ja 1 papp-katusega.
Segaehitisi on 2, savist ehitisi on 3 ja teadmata materjalist ehitisi on 1 maja."
Tartu linnas elas 50 055 inimest, linnas ja maakonnas kokku elas 175 876 inimest.
Jaanuaris 1924 (valla protokolliraamatu andmed) elas Haaslava vallas 1735 inimest, neist meesterahvaid 831 ja naisterahvaid 904. Eestlasi oli 1698 (mehi 814, naisi 884), venelasi 8 (mehi ja naisi kumbagi 4), sakslasi 19 (mehi 8, naisi 11) ja muid rahvusi 10 inimest (mehi 5, naisi 5). Muude rahvuste alla käivad siin lätlased, taanlased ja juudid.
1926. aasta detsembris elas Haaslava vallas viis perekonda, kes ei olnud Eesti riigi alamad. Anton Langin, Läti kodanik, Emil Kirschbaum, Saksa kodanik, peres oli 5 inimest, Karl Miller, Saksa kodanik, peres 8 inimest, Gottfried Finske, Saksa kodanik, peres 8 inimest ja Ludvig Schventke, rahvuselt sakslane, Vene riigi alam, peres oli 8 inimest.
1. märtsil 1934 toimunud rahvaloenduse andmed Haaslava valla kohta:
„Vallas elab 766 meeste- ja 890 naisterahvast, kokku 1656 elanikku.
Elamiseks on 387 elumaja, 423 korterit, kokku 1157 eluruumi-tuba.
Oskab lugeda ja kirjutada 609 meeste- ja 698 naisterahvast.
Oskab lugeda 14 meeste- ja 46 naisterahvast.
Ei oska lugeda ega kirjutada (täisealised kodanikud) 24 meeste- ja 19 naisterahvast.
Lapsed kuni 15 eluaastani - 176 poissi ja 183 tüdrukut.
Vallalised (täiealised kodanikud) on 238 meeste- ja 230 naisterahvast.
Abielus on 325 meeste- ja 340 naisterahvast.
On abielus, kuid elavad lahus, 2 meeste- ja 3 naisterahvast.
Lesed (ilma elukaaslaseta) 22 meeste- ja 122 naisterahvast.
Lahutatud, 1 naisterahvas.
Vanuses kuni 4 aastat on 60 poissi ja 61 tüdrukut.
Vanuses 5 - 9 aastat on 59 poissi ja 66 tüdrukut.
Vanuses 10 - 14 aastat on 57 poissi ja 56 tüdrukut.
Vanuses 15 - 19 aastat on 50 meeste- ja 49 naisterahvast.
Vanuses 20 - 24 aastat on 67 meeste- ja 84 naisterahvast.
Vanuses 25 - 59 aastat on 355 meeste- ja 407 naisterahvast.
Vanuses 60 aastat ja vanemad on 118 meeste- ja 166 naisterahvast.
Eesti rahvusest on 758 meeste- ja 877 naisterahvast.
Vene rahvusest on 5 naiste- ja 6 meeste-rahvast.
Saksa rahvusest on 2 naiste- ja 4 meeste-rahvast.
Läti rahvusest on 1 naisterahvas.
Ei ole koolis käinud (koos eelkooliealiste lastega) 131 meeste- ja 147 naisterahvast.
Algkooli on lõpetanud 329 meeste- ja 425 naisterahvast.
Gümnaasiumi-keskkooli on lõpetanud 8 meeste- ja 17 naisterahvast.
Ülikooli lõpetanud isikuid 1. 03. 1934 Haaslava vallas ei ela.
Algkool on lõpetamata (pooleli) 244 meeste- ja 268 naisterahvast.
Gümnaasium-keskkool on lõpetamata (pooleli) 51 meeste- ja 30 naisterahvast.
Ülikool on lõpetamata (pooleli) 3 meeste- ja 1 naisterahvas."
1. jaanuaril 1939 oli Haaslava vallas 234 talumajapidamist - Haaslava asunduses 31, Tuigo asunduses 8, Mõrakülas 13, Kriimani asunduses 38, Palukülas 21, Unikülas 23, Hilja asunduses 6, Kitse-külas 7, Igevere külas 14, Päkste külas 22, Koke külas 8, Peetri asunduses 6, Ihaste külas 23 ja Aardla külas 14 talundit.
1. detsembril 1941 toimunud „elanike registreerimise tulemused Tartu-maal" (väljavõtted): „Kuuste vallas (1939 liideti Haaslava ja Vana Kuuste vallad üheks Kuuste vallaks) on 2584 elanikku, maakonna valdades elab 102 765 elanikku, 44,8% mehi ja 55,2% naisi. Täistööjõuliste meeste, vanuses 20-39 aastat, arv on 1939. aasta 1. jaanuari seisuga võrreldes vähenenud 1/3 võrra." Suur sõda võttis siin oma.
Tahaks loota, et käesolev rahvaloendus läheb hästi ja tulevikus Eestis rahvast ikka nii palju on, et oleks keda lugeda.
