Rahvatantsuselts Upsijad on Tartus tegutsenud juba aastast 1982. Kui rühm plaanis oma esimest reisi, pandi rühmale nimi Upsijad. Sõna upsijad tähendab murdes hüplejad või karglejad ja just seda me tegelikult oleme. Aastast 1994 tegutseb rühm juriidilise isikuna MTÜ Rahvatantsuselts Upsijad nime all. Oma ajaloo vältel oleme käinud ja näinud paljusid huvitavaid maid nii Euroopas, kui ka väljaspool seda. Meie meeldejäävate ja emotsioonirohkete reiside sihtkohtadeks on olnud Soome, Norra, Fääri saared, Inglismaa, Prantsusmaa, Läti, Leedu, T ehhi, Türgi, Venemaa, 2 korda USAs ja nüüd siis on lisandunud sellesse nimistusse ka Lõuna-Korea.

Jutustades nüüd aga lähemalt selle suurepärase Koreareisi saamislugu, peab alustama sellest, et plaanisime minekut sinna juba 2009 aastal, kuid kahjuks jäi toona see ära, sest ülemaailmse gripiviiruse tõttu loobusid korraldajad välisrühmade võõrustamisest. Meie suureks rõõmuks ei loobunud aga korealased meid külla kutsumast sellel aastal. Tantsud välja valitud ja selgeks õpitud, alustasid rõõmsameelsed ning nooruslikud tantsijad pikka 9-tunnist lennureisi Koreasse.

Võiksin pikalt vesta lugusid sellest hämmastavast ja tundmatust maast, korealaste ülevoolavast külalislahkusest, meile harjumatust vürtsikast toidust. ning sellest, kuidas ligi 50 miljonit inimest mahuvad ära maalapile, mis on ainult tiba suurem kui kaks Eestit, kus pool maast on mäed ja pool on pilvelõhkujad ning kuhu vahele on veel ära mahtunud kaunid iidsed külakesed ja suurejoonelised kuningapaleed ning kus kasutatakse ära iga väike mullaga kaetud maatükike, et midagi söödavat kasvatada, kuid selleks ei jätku kahjuks leheruumi.

Peatungi siis pigem sellel, et mida me seal tegime. Festival toimus linnas nimega Cheonan, mis on meie Tartust natuke suurem. Muidugi ei ole linn võrreldav pealinna Souliga, kus on peavarju leidnud umbes 20 miljonit elaniku ja kus me peale festivali 4 päeva peatusime. Cheonan Heungtaryeong Dance Festival on kasvanud välja kohaliku tähtsusega sündmusest rahvusvaheliseks tantsufestivaliks ja mis on väidetavalt aasta suurim kultuuriüritus Koreas. Festivalil osalesid 23 tantsurühma 23 riigist. Seltskond oli väga kirju ning ka tantsud väga erinevate iseloomudega alates Soome, Eesti või Läti põhjamaiselt rahulikust väärikusest kuni Egiptuse, Indoneesia, Sierra Leone või Sri Lanka eksootiliselt elava temperamendini. Kuna kõik tantsukollektiivid peale Upsijate olid professionaalsed rühmad, siis ei hellitanudki me lootust tulla sealt tagasi kõrge autasuga vaid piirdusime lihtsa sooviga osaleda sellisel suurel festivalil. Et meil puudusid suured ambitsioonid, siis suutsime tantsida pingevabalt ja maamehelikult mõnusalt, mis oli suureks kontrastiks teiste püüdlikele pingutustele. Eestlased ei satu just väga tihti nendesse kaugetesse paikadesse ja veel vähem on näinud sealne rahvas Eesti kultuuri kogu oma ilus. Neile pakkusid suurt huvi meie rahvarõivad, nende tegumood, kandmistavad ning otstarbekus. Meie mehed kandsid Paide mehe - ja naised Võnnu kihelkonna naise rahvarõivaid. Püüdsime anda endast parima, et võimalikult hästi tutvustada meie kultuuri, tavasid ja Eestit tervikuna. Olime varustatud lipukestega, märkidega, tutvustavate voldikutega, kõiksuguste Eestit reklaamivate materjalidega, mida me ohtralt kõikjal jagasime. Et 2010 aasta oli kuulutatud Eestis kaera-jaani aastaks ja kõik rahvatantsijad, kes külastavad välisriike, õpetavad seal kaera-jaani, tegime ka meie seda. Õpetasime tantsu nii korealastele kui teiste maade tantsijatele.

Ja siis juhtuski, et meile langes täiesti ootamatult suur au saada festivali eripreemia rühmana, kes kõige paremini tutvustas oma maad ja kultuuri!.

See oli kokkuvõte Rahvatantsuselts Upsijad reisist Lõuna-Koreasse. Kui keegi lugejatest soovib reisist lähemalt kuulda, siis küsige oma valla rahvatantsuentusiastide Eve ja Jaani või Kristi ja Tarmo käest- kindlasti on nad nõus pajatama oma meeldejäävast reisist Lõuna-Koreasse.