Rail Baltic avab kiirtee Euroopasse

Allakirjutanul oli võimalus jaanuari lõpul viibida Eesti kohalike omavalitsuste esindajate õppekäigul Brüsselis, Euroopa Nõukogus ja Parlamendis ning mitmes teiseski EL asutuses. Üheks oluliseks sündmuseks kujunes meie kohtumine transpordivolinik Siim Kallasega, kellele esitati muuhulgas küsimus kiirraudtee Rail Balticu tulevikust. Kallase vastus oli igati toetav, tuues siiski välja võimalikud variandid - EL eelarve järgmiseks perioodiks oli siis veel tõsiste vaidluste all.

Brüsselist Eesti ja üldse Balti riikide poole vaadates tundub kõik siin üsna pisike ja seetõttu läheb palju rohkem energiat lobitööle, selgitamisele ja vajaduse tõestamisele, kui suurriikide puhul.

Nüüdseks on siiski olulised otsused raha saamiseks olemas ja see raudtee saab tõenäoliselt valmis ehitatud.

Rail Baltic on Helsingit kaasav Tallinnast Riia, Vilniuse ja Varssavi kaudu Berliini kulgeva uue, Euroopa standarditele vastava (1435 millimeetri laiuse rööpmevahega) 950 kilomeetri pikkune kiirraudtee projekt (Wikipedia).

Praegu on algatatud planeeringuprotsess, mille käigus kõik raudteega seonduv selgeks peaks saama. Olemas on esialgne, looduskaitset ja inimasustust arvestav joon kaardil, mida hakatakse alles täpsustama. Tänapäeva kiirraudtee ehitus maksab umbes 4 miljonit eurot kilomeetri kohta, seega ei tohi midagi kahe silma vahele jätta. Planeerimise käigus tahetakse jälgida, et külasid ei poolitataks, talud ja suured põllualad terveks jääksid. Arvestatakse metsloomade käiguradasid, sest kogu raudtee on piiratud katkematu läbipääsmatu tõkkega. Kõik ületamised toimuvad mitmetasandiliselt.

Kuna kasutusele tulevad jätkukohtadeta rööpad ja peamiselt elektrivedurid, siis erilist müra ja reostust karta ei ole.

Kiirraudtee peab olema üsna sirge, üheks võimaluseks meie valla osas on ära kasutada ajalooline raudteetamm Iklani. Seal aga peab tee kokku saama Läti poolega.

Praeguses seisus on peatusteks Eestis kavandatud Tallinn ja Pärnu. Sealjuures Pärnu peatus tahetakse teha Papiniitu, mis oleks eriti soodne meie valla inimestele.

Arvestatakse, et kiirusega 240 km tunnis liikudes saab rongiga Pärnust Tallinna u 50 minutiga ja piletihind peaks jääma 10 euro kanti. Riiga peaks jõudma pisut rohkem kui tunniga, Berliini võiks ideaalis jõuda 5-6 tunniga.

Raudtee peab end ära tasuma siiski kaubaveoga - meretranspordi järjest karmistuvad nõuded ja maanteevedude kiiresti kerkivad hinnad loovad selleks head eeldused.

Kõik eelnev oli vaid väike ülevaade 14. veebruaril Pärnu Maavalitsuses valdade esindajatele räägitust. Ehitamiseni jõutakse 2018. aastal ja enne seda on kindlasti kõigil võimalus oma arvamust avaldada ja vajadusel ka huvisid kaitsta. Juhul muidugi, kui lõplik raudteekoridor hakkab meie valda läbima.