Rainer Vakra: peame tagama, et Nõmme säiliks rohelise metsalinnana
Selle puhul tegi Nõmme Sõnumid Rainer Vakraga intervjuu, et rääkidamöödunud viiest aastast ja ka tulevikuplaanidest.
Te olete Nõmmel töötanud viis aastat. Millised on selle aja jooksul olnud suurimad tööalased õnnestumised ja mida oleks võinud paremini teha?
Kõige suurem projekt, mis nende viie aastaga lausa omamoodi missiooniks kujunenud, on kindlasti olnud Nõmme turu ja turuhoone taastamine. Nüüdseks on räämas putkade rägastikust saanud multifunktsionaalne paik – Nõmme süda –, kus lisaks turutegevusele toimuvad kontserdid, avalikud üritused ja äsja avati seal ka kõigile uisutamiseks liuväli. Nõmmelasena hindan kordaläinuks viimase paari aasta tööd Nõmme kanaliseerimisel ja sellega seoses tänavavõrgu kapitaalsel uuendamisel. Siia lisaksin veel meie kodulinnaosa eripära, roheluse säilitamise ja liikumisvõimaluste pideva arendamise. Näiteks oleme kaitse alla võtnud Nõmme parkmetsad, ehitanud Pääsküla rabaraja ja valgustanud Eesti pikemad tervisespordirajad.
Tegevus, mille puhul näen möödunud aasta põhjal puudujääke, on kindlasti lumekoristus. Lund on küll erakordselt palju, kuid Nõmme tänavaid siiani hooldanud Teho Eesti AS pole alati oma tööga ideaalselt hakkama saanud. Selle aasta alguses sõlmisime lepingu teehooldusfirmaga Tänavapuhastuse AS ning loodan, et olukord Nõmme tänavatel paraneb.
Nõmme linnaosavanemaks saades olite vaid 24-aastane noor mees. Mida olete selles ametis viie aasta jooksul kõige rohkem õppinud?
Kõigepealt arvan, et ma olen siiani noor mees. Viie aastaga olen õppinud, et muudatused ei toimu üleöö. On vaja palju kannatlikkust, järjekindlust ja tööd teha, enne kui sinu ideed teoks saavad. Kuid eesmärgid peavad olema suured ning nendest peab julgema unistada. Soov nelja aastaga ehitada Nõmmele kolm uut lasteaeda, arvestades, et viimane lasteaed terves Tallinna linnas ehitati üle 15 aasta tagasi, tundus toona paljudele utoopiline. Tegelikkuses sai aga helgest unistusest nelja aastaga reaalsus. Tean nüüd ka, et mitte midagi siin maailmas ei suuda inimene teha üksinda. Selleks on vaja häid inimesi, head meeskonda ja koostööpartnereid.
Milliseid olukordi, inimesi või sündmusi te oma ameti ja töökohustuste juures kõige rohkem väärtustate?
Kõige rohkem väärtustan oma töökohal suhtlust inimestega. Eriti spontaanseid, vahetuid kontakte, kus nõmmelased tulevad tänaval ligi ja räägivad oma mõtetest, ettepanekutest või probleemidest. Tagasiside on väga oluline, olenemata sellest, kas tegu on positiivse või negatiivse tagasisidega. Iga märkus sunnib veelgi rohkem edasi töötama ja iga tänusõna annab ainult hoogu
juurde.
Nõmme on viie aastaga palju arenenud – kanaliseerimistööd on lõppenud, korda on tehtud Pärnu maantee ja Männiku tee, Nõmme turg ja turuhoone on renoveeritud, polikliinik saab peagi uue ilme jne. Kuhu edasi? Millised on Nõmme järgmised olulisimad arengusuunad?
Järgmine oluline samm on Nõmme üldplaneeringu kehtestamine. Peame tagama, et Nõmme säiliks rohelise metsalinnana ning vältima Nõmme täisehitamist. Teiseks tuleb vaadata üle kõnniteede, kergliiklus- ja jalgrattateede olukord. Projektina on juba olemas Hiiult mööda vana raudteetammi Haaberstisse ja sealt edasi Stroomi randa viiv kergliiklustee. Lõpuni tuleb viia ka kergliiklustee ehitus Valdeku tänaval. Kindel kava on minna edasi ka Nõmme kultuurikeskuse laienduse planeerimisega ning Nõmme gümnaasiumi juurde ehitatava Nõmme spordimaja rajamisega. Moodsasse spordihoonesse on planeeritud ujula, jõusaal ja ka pallisaalid.
Nõmmet kutsutakse metsalinnaks ning Nõmme elanikud väärtustavad väga oma elukeskkonda ja siinset rohelust. Nõmme üldplaneeringu aruteludel on alati väga tulised vaidlused haljastuse säilimise, uute rajatiste ehituse ning liikluskorralduse üle. Kuidas tuleks teie arvates hoida tasakaalu linnastumise ja roheluse säilimise vahel Nõmmel?
Keegi meist ei tea, millised näevad välja tuleviku liiklusvahendid. Võib-olla ei kasutagi need liiklemiseks asfaltteid ega tekita vingugaasi ja müra. Kui aga mitte nii ulmeliseks minna, siis näen praegu Nõmme arengus ja liiklustiheduse kontrolli all hoidmisel väga suurt rolli raudteel ja elektrirongidel. Ajalooliselt mängib just rong Nõmme tekkimisel olulist rolli. Ometigi on see üks mugavamaid ja ökonoomsemaid liiklemisviise, mida kasutatakse igal pool maailmas, meil selgelt alahinnatud. Siiski on vaikselt asjad muutumas ja Elektriraudtee panustab Euroopa raha toel peagi uude veeremisse ja platvormide kaasajastamisse. Rõhutan veel kord, et senisest enam tuleb tähelepanu pöörata kergliiklusteede arendamisele ja kehtestada üldplaneering, mis tagaks mustvalgelt ja kõigile ühte moodi arusaadavalt Nõmmele omase elukeskkonna säilimise.
Erinevalt teistest Tallinna linnaosadest on Nõmmel väga eriline tekkelugu. Selle aasta 12. novembril möödub juba 85 aastat Nõmmele linnaõiguste andmisest. Kuidas on plaanis pidulikku
sündmust tähistada?
Kõige olulisem ja südant soojendavam on see, et Nõmme linna 85. sünnipäevaks avame 12. novembril Nõmme keskuses meie linna rajajale Nikolai von Glehnile tänutäheks ausamba. Selle idee toetuseks on õla alla pannud väga paljud nõmmelased, seltsid ja ka ettevõtted. Ausamba juurde rajatakse ka linnaosa ametlik lipuväljak. Kuju valmib 2009. aastal ausamba ideekavandi konkursi võitnud Aivar Simsoni käe all ning see püstitatakse Üliõpilaste silla ja Nõmme turu vahelisele alale. Loomulikult on selle ajaloolise sündmuse puhul kavas mitmeid üritusi ja esinemisi, kuid las midagi jääb ikka ka üllatuseks.
