Sihtasutuse loomine ja eesmärgid

Asutati sihtasutus Võsu Kuurort Vihula vallavolikogu istungil 17.06.2010.

Põhikirjas on selle sihtasutuse eesmärkideks kirjutatud:

  • Sihtasutuse omandisse antud vara, sealhulgas hoonete, rajatiste, inventari ja territooriumide efektiivne majandamine ning selleks eraldatud sihtotstarbeliste finantseeringute vahendamine;

  • Vihula vallale oluliste arendusprojektide edendamine ja piirkonna arendamiseks vajalike lisaressursside kaasamine;

  • Vihula valla turismi-, spordi-ja kultuurialase tegevuse mitmekesistamine Nende eesmärkide elluviimiseks on põhikirjas fikseeritud ka selle sihtasutuse põhiülesanded:

  • Teadvustada Võsu ja kogu Vihula valla arengu sõlmküsimusi;

  • Tellida ja läbi viia Vihula valla jätkusuutliku arengu kindlustamiseks olulisi uuringuid, analüüse ja ekspertiise;

  • Võimaldada sihtasutuse omandis oleva vara kasutamist avalikes huvides turismi-, spordi-ja kultuuritegevuse läbi­viimiseks;

  • Arendada ja aidata kaasa puhkamiseks ja vaba aja veetmiseks sobivate tingimuste loomisele ja avalike teenuste pakkumisele piirkonnas;

  • Teha koostööd koolituse, uuringute ja ettevõtluse valdkon­dade liidritega ning osaleda rahvusvahelistes arengukoostöö võrgustikes;

  • Arendada koostööd avaliku sektori ja eraõiguslike juriidiliste isikutega;

  • Korraldada koolitusi, teabepäevi ja muid sündmusi piirkonna arengu soodustamiseks;

  • Tegeleda majandustegevusega, mis on vajalik Sihtasutuse põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;

Tuleb tunnistada, et eesmärgid on püstitatud üsna laia ulatusega. Kui lugeda püstitatud eesmärke koos nende täitmiseks kirjeldatud ülesannetega võib tekkida lugejal hämming, et kuidas kõike seda on võimalik ellu viia ja eriti kui sihtasutusel on esialgu vaid üks töötaja. Õigustatud küsimus, kui ei arvestata, et põhikirjas antakse teadlikult hästi laiad piirid, et nende piiride vahele oleks võimalik sättida erinevaid ettevõtmisi, et iga uue plaani puhul ei peaks põhikirja muutma asuma. Tegelikult on selle sihtasutuse puhul tegemist katusorganisatsiooni laadse koordineeriva institutsiooniga, kelle kohustus on olla partneriks, koordinaatoriks, suunajaks ja mitte niivõrd ise-ära-tegijaks.

Miks on üldse vaja Vihula vallas pingutada sellisteeesmärkide täitmiseks?

Selline küsimuse tekkimine on üsna loogiline, eriti kui ei osata mõelda strateegiliselt ja laiemalt kui vaid ise enda ja oma perekonna heaolu mätta otsast ning lähituleviku (aasta korraga) kontekstis . Kui analüüsida olukorda perspektiivitundeliselt (püüda vaadata suurt pilti), siis avaneb sootuks uus pilt. Laiemalt siinkohal tähendab, et kas me tahame Vihula valla jätkusuutliku arengut või oleme rahul sellega, et

• see piirkond ääremaastub;

• siin pole töökohti;

• noored liiguvad siit üha enam ära töökohtade juurde;

• valla elanikkond muutub pidevalt vanemaks ja arvult väiksemaks.

• Tööjõulise elanikkonna lahkumine vähendab kohaliku omavalitsuse sissetulekuid ja need vähesedki vahendid ei taga enam elementaarsete avalike teenuste kvaliteeti ja seeläbi turvalisust, rääkimata meie põhilise magneti rannaala ja turismiteenuse kvaliteedi tagamisest ja veel vähem selle tõstmisest.

Näeme, et ega erilisi valikuid polegi -kas piirkonna hääbuda laskmine või võitlus hääbumise vastu.

Ajaloost

Jälgides valla ajalugu, on täheldatav, et eriti Võsu piirkond on juba pikka aega atraktiivne sihtpunkt turistidele ja piirkonna elu edasiviivaks jõuks on olnud (suvitus)turistid ja nende poolt piirkonda jäetud vahendid. Tõmbenumbriks on alati olnud Võsu rand. Võsu küla arengus sai pöördeliseks Palmse mõisa poolt 1866. aastal alustatud põlistalude päriseks müük ja 1870. aastal alustatud Võsu männiku krundistamine ja kruntide müük. Sellest ajast alates hakkasid Võsu arengule tooni andma suvitajad. Kuni I Maailmasõjani väisasid Võsut turistid põhiliselt Moskvast ja Peterburist, aga transpordi ühendus oli ka Tallinnaga, seda nii maad kui ka vett mööda. Võsul oli suvitajaid 3000 ümber. Pärast I Maailmasõda Võsu suvitajate arv vähenes märgatavalt. Uuesti elavnes Võsu 30.aastatel. 1937.a. pidas Võsuga ühendust Tallinn-Võsu laevaliin. Bussiga sai sujuvalt Eesti keskustesse.

Pärast II Maailmasõda löödi väljakujunenud elukorraldus küll segi, kuid turismile orienteeritus säilus. Suuremad majad ja pansionaadid natsionaliseeriti ning nende baasil loodi Võsu puhkekodu. Võsu puhkekodu ehitati üleliidulisse puhkekodude võrku. Külastajate arv tõusis kuni 20 000.

Asutades sihtasutuse ja andes talle ülesanded tegeleda erinevate ülesannetega, anname talle ka võimaluse ise teenida. Sihtasutuse käed on selles osas palju vähem seotud, kui seda on kohaliku omavalitsuse omad. Loomulikult annab ka kohalik omavalitsus oma eelarvest vahendeid nende tegevuste rahastamiseks, millised on kohaliku omavalitsuse kohustuste hulgas (heakord, hoonete haldamise kulud, valla tellitud avalike ürituste läbiviimiseks jms).Ülejäänud tegevusteks leiab sihtasutus ise vahendid, kirjutades projekte, leides sponsoreid ja partnereid, läbi majandustegevuse vms.

Ja kogu selle tegevuse kontroll on ikkagi omavalitsuse käes, sest omavalitsus on selle sihtasutuse ainuomanik ning juhib sihtasutuse tegevust läbi kohaliku kogukonna aktiivsetest liikmetest koosneva nõukogu.

Seega sihtasutuse Võsu Kuurort eesmärgikohane rakendumine aitab kaasa piirkonna populaarsuse kasvule, toob piirkonda kvaliteeti, turvatundest lugupidava jõuka (suvitus)turisti, töökohti ja seega aitab kaasa noorte huvi tõusule oma tuleviku sidumiseks Vihula vallaga ning seeläbi ka valla elujõulisuse säilimisele. Mis kõik kokku tagab pikas perspektiivis võidu võitluses ääre­maastumise vastu.

Loodan, et suutsin oma pisukese mõtisklusega defineerida sihtasutuse vajaduse ja näidata, et:

  • 100%-liselt valla kontrolli all oleva sihtasutuse puhul on võimalik garanteerida tegevused, mida vaja teha piirkonna taas konkurentsi tõstmiseks, edu saavutamiseks ja edu hoidmiseks;

  • sihtasutuse puhul on olematu kartus sihtasutuse kasutamiseks kellegi põhjuseta rikastumiseks;

  • targal käitumisel on võimalik jõukamaks saada kõikidel piirkonna ettevõtjatel ja tänu sellele tõuseb kasu ka nendele, kes ise ettevõtjate hulka ei kuulu.

Muidugi on alati ka olemas alternatiiv ...., kuid selle defineerimine jäägu iga lugeja enda teha.