Ise tehtud rannakohvik

Kohvikule viimast lihvi andev Oliver Ojala on rännakutelt tagasi jõudnud oma kodukoha randa. Kui tekkis võimalus kohviku avamiseks vetelpäästejaamas, otsustas Oliver ühes partneri – iirlasest Brendaniga– sellest kinni haarata. See on noormehe sõnul hea võimalus realiseerida oma mõtteid omaenda ettevõtte kaudu. „Kui aga teha, siis ikka ise otsast lõpuni –ise tehtud, hästi tehtud,“ selgusid põhjused, miks aastaid toitlustusalal tegutsenud mees ise tööriistakohvri järele haaras.

Koos Brendani ja vahel ka sõprade abiga soovib Oliver tuua oma kodukoha randa nooruslikku rannakultuuri. Nii on ta vetelpäästejaama kahvatu telliskivihoone ette paigutanud kogu liivaterrassi piirava puidust pingi, tühjad puidust kaablirullid on leidnud aga endale uue elu kohvikulaudadena nii terrassil kui ka jahedates siseruumides. Oma kohviku on Oliver kujundanud lakooniliselt ja taaskasutatavast materjalist selleks, et külastajad tunneksid end ühtviisi mugavalt nii siis, kui nad tulevad palaval suvepäeval šortsides ja palja ülakehaga endale jahutavat jooki võtma, kui ka õhtul viisakamas riietuses einestama ja elavat muusikat nautima.

„Sellega peab aga küll arvestama, et varbad saavad liivaseks ka pidulikumat riietust kandes,“ pidas Oliver loomulikuks, et ka lipsu kandes võib kingad jalast võtta – tegemist on ju rannabaariga.

Oliveri (vasakul) ja Brendani töö on sealmaal, et peagi saab rannakohviku terrassil suveõhtuid nautida.

Rannanostalgia

Kohalikud on vetelpäästemaja juures askeldava Oliveri tegemised hästi vastu võtnud. „Kõik vanad vetelpäästetöötajad on siit juba läbi käinud ja rääkinud oma lugusid vetelpääste päevilt,“ muheles noor kohvikupidaja. Hiljuti hoone juures jalutanud vanem paar avaldanud lootust, et saavad ehk peagi kohvikusse jalga keerutama tulla. Nii see ongi, kinnitas Oliver: „Sumedatel suveõhtutel soovin siia elavat muusikat, mida saab nii lõkke ääres istudes kuulata kui ka selle saatel viimaseid päikesekiiri nautides tantsida.“ Oliver näeb oma kohviku külastajatena igas vanuses toredaid inimesi, seega on plaanis mõnedel õhtutel kutsuda bänd tantsumuusikat mängima ,noorematele aga korraldada ka DJ-ga rannapidusid.

Oma kohvikus on Oliver kõike ise teinud – koos partneriga ehitanud, koristanud ja töötajaid otsinud. Kohe lisandub nendele tegevustele ka kohvikuürituste ja edasiste teenuste väljatöötamine ning söögitegeminegi. Viimane ei ole Oliverile võõras ala, kuid oma näpunäited on talle rannakohviku menüü koostamisel jaganud ka paari aasta eest aasta noorkoka tiitliga pärjatud sõber.

„Püüame oma menüü kokku panna nii, et see oleks võimalikult lihtne ja maitsev, samas mitte üleliia peen,“ rääkis kohvikupidaja pisut ka plaanitavast toiduvalikust
Päevasel ajal pakutakse rannakülastajatele väligrillil valmivaid kergemaid suupisteid, nagu šašlõkk ja mõni vokiroog. Õhtupoolne söök hakkab valmima aga köögis, olles sellegipoolest rannale omaselt lihtne, nt merekarbid ja bruchetta’d. „Meie menüü ja kohviku mõnus olemus võiks siia ka linnarahvast meelitada,“ lootis Oliver, et kohvik on peagi popp.

Töö ja lõbu koos

Popp oli küll Facebookis jagatud kohviku töökuulutus –Oliveriga on juba ühendust võtnud paarkümmend kohalikku noort, kes soovivad suvel kohviku juures töötada. „Tööd jätkub umbes 10–15 inimesele– meil on vaja kokkasid, teenindajaid, jäätisemüüjaid, samuti parklavalvureid,“ tutvustas Oliver, keda vajatakse suveks appi. POPP on esialgu avatud suvehooaja lõpuni augustis. Detailplaneeringu valmimise järel selgub, kas tulevikus võiks kohvik tegutseda ka sügistalvisel perioodil. Praegu saab POPPi tegemistega end kursis hoida nende Facebooki fännilehel.