Rannaküla vesi ja kanalisatsioon
Koosoleku kutsus kokku munitsipaalettevõte Nõva Kilk OÜ. Eesmärk oli tutvustada Rannaküla vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga seonduvat ja hinnata Rannaküla elanike hoiakuid antud teemas.
Inimestega vestlesid Nõva valla volikogu esimees P.Kallas, Nõva Kilk OÜ juhataja R.Ojala (Nõva valla volikogu liige) ja Nõva Kilk OÜ nõukogu esimees I.Metsma (Nõva valla volikogu liige ja majandus-, eelarve- ja arengukomisjoni esimees). P.Kallas andis ülevaate asjade seisust, öeldes rahvakoosolekul, et kui veevärgi olulisi komponente - pumpla, trassid ja reovee biopuhasti - ei halda kompleksselt üks ettevõte, ei saa asju liikuma ega muutu paremaks midagi. Seni on üheks olulisemaks takistuseks olnud Nõva valla üldplaneeringu puudumine ja segased omandisuhted. Üldplaneering on lõppjärgus, misjärel avanevad uued võimalused.
Muuhulgas tuleks kaaluda sootuks uute kommunikatsioonide rajamist, kuna olemasolevad on amortiseerunud ja ei toeta Rannaküla üldplaneeringut. P. Kallas on kohtunud keskkonnaministriga ja Rannaküla teema on olnud arutlusel. Kõnelused olid positiivsed, võimalusi soorituseks on mitmeid.
R.Ojala tõi Nõva küla näite, kus pumpla kaasajastamisega on saavutatud eeskujulik tulemus. Veevarustus ja vee kvaliteet on tänu võimsatele ja täisautomaatsetele filtrisüsteemidele ja muudele pumpla seadmetele oluliselt paranenud. Nõva küla elanikud on rahul. R.Ojala on alati lahkesti nõus antud teema osas infot jagama (ka neile, kes sellel koosolekul ei osalenud).
I. Metsma selgitas ühistute loomise vajalikkust. Nii saab Rannaküla veevärgi ja kanalisatsioonisüsteemi kaasajastamise osas hõlpsamini edasi liikuda.
Ühistute esindajatel on majaelanike soovid ja ootused teada – need on ühistu koosolekul põhjalikult läbi arutatud ja defineeritud. Nende esitamine ei võta palju aega ja kokkulepeteni on võimalik kiiremini jõuda. Väga tähtis on, et rajatavate süsteemidega liitumisest oleks huvitatud võimalikult paljud Rannaküla elanikud, ühistud ja ettevõtjad, et kõlapind oleks võimalikult laiaulatuslik. Siis on põhjust see asi korralikult käsile võtta.
Ühise arutelu käigus tõdeti, et kui Rannaküla vee- ja kanalisatsioonisüsteemid oleksid tänapäevaselt välja ehitatud, paraneks elukeskkond kindlasti.Muuhulgas vääristaks see Rannaküla kinnisvara ning oleks ostu-müügi tehingutes tugevaks pluss-argumendiks. Ühiselt leiti, et oleks hulgaliselt muidki plusse, mis elanike elu-olu mugavamaks muudaks.
Kokkuvõtteks olid rahvakoosolekule kogunenud Rannaküla elanikud ühel meelel selles, et nii nagu praegu, edasi ei saa ja on vaja kommunikatsioonide moderniseerimise projektiga pihta hakata. Algatus on osalejate poolt heaks kiidetud.
Lepiti kokku, et tänasel koosolekul osalenud Rannaküla elanikud informeerivad koosolekul räägitust neid Rannaküla inimesi, kes antud koosolekul ei osalenud.
Järgmine Rannaküla vee- ja kanalisatsiooni teemaline koosolek toimub peale üldplaneeringu vastuvõtmist.
Rannaküla esindajad – osalejad: Rein Ojala, Sirje Sultsing, Tiiu Leegen, Airi Visamaa, Ene Muhhin (majast nr 2); Marje Böning, Helvi Tammist, Jüri Liiva (majast nr 3); Liia Erit, Maire Koppelmaa, Inge Teslikov (majast nr 4).
