Rannamõisa lasteaia lapsed naudivad uut tervislikku menüüd
Lasteaia juhataja Margit Toomlaid tervitab tulijat jõululõhnase maja uksel. "Meie kõige nooremad küpsetasid täna piparkooke," selgitab ta imeliselt lõhnavat lasteaeda tutvustades.
Tänavune sügis on Rannamõisa lasteaias päris uutmoodi menüüga. Mis muutus, mida lapsed söövad ja kuidas see mõju avaldab, sellest juhatajaga enne laste lõunasööki räägimegi.
Aluseks tervislik toit
"Iga uue lapse tulek on uus algus ja on raske, sest kodust tulles on neil väga kitsalt piiritletud toitumisharjumused," ütleb Margit Toomlaid.
Väga äkki iga päev uusi toite pakkuma hakata on keeruline, lapsed ei julge süüa ja pole harjumust uusi asju proovida, leiab ta.
"Toidutegemine on kokal kurb, kui hunnikute viisi tuleb toitu tagasi," sõnab juhataja ja meenutab, kuidas siiani oli tavapärane, et lapsed tahtsid lasteaiast koju minnes kohe jälle süüa.
Kõige aluseks on tervisliku toitumise põhimõtted, millega peavad arvestama nii juhataja, kokk kui õpetajad.
"Mõtleme kõik ühtemoodi, muutustega tulevad kaasa kõik," rõõmustab juhataja. Mitu aastat on lasteaia menüüs olnud näksipala: kaks korda päevas on eraldi toidukorrana puu- ja juurviljad.
Lastele meeldivad valged, kollased ja kirjud porgandid, paprika, erivärvilised redised ja muu värske kraam. Väga maitsevad lastele kurgid, idud, võrsed, laugud, mida kasvatavad lapsed kevadel rühmaruumide aknalaudadel ise.
Muudeti menüüd
Puu- ja juurviljad, teraviljad, taimsed teed ja maitseainesegud saab lasteaed firma Eesti Mahe kaudu, kes vahendab Eesti mahetootjate toodangut.
Kevadel esines lapsevanematele tervisliku toitumise loenguga Ülle Hõbemägi, tunnustatud toitumisspetsialist.
Sügisel vaatas Ülle Hõbemägi lasteaia menüü üle, toimus juhataja, koka ning toitumisspetsialisti ümarlaud. Vanematele peeti veel üks tervisliku toitumise loeng, mille lõpul selgitas Ülle Hõbemägi, milliseid muudatusi on lasteaial kavas menüüsse sisse viia. Muudatustega oli nõus ka lasteaia hoolekogu.
"Jalgratast me ei leiuta, kasutame lihtsalt teisi tooraineid. Nisu on peaaegu menüüst väljas, ka klimbid-kastmed-vahud teeme teistest teraviljadest," selgitab juhataja.
Toorpiima hulka vähendati kõvasti. "Piim ei ole jook, piim on toit," sõnab juhataja Margit. Lapsed joovad nüüd seedimist soodustavat hapupiima, petti, keefiri või jogurtit.
Lapsed söövad hästi
Saia asemel saavad lapsed rukkirösti, sepikut ja teisi puhtast rukkijahust tooteid. "Kergendasime lõunasöögi koormust. Varem oli lõunaks supp, praad, magustoit, leib ja piim. Kurguni täis maoga oli raske uinuda, veel raskem magada. Õhtuoodet süüa ei tahetud, sest kõht oli ikka veel täis," jutustab juhataja. Nüüd sööb lasteaiapere kell 8.30 putru või piimasuppi; 10.30, enne õueminekut, on piimapaus (smuuti, jogurt, keefir, kokteil või piim). Lõunaks söövad lapsed praadi või suppi, kõrvale leiba. Kell neli on lastel soe ja tugev õhtusöök ning magustoit.
"Nüüd ei jää mitte midagi järele, lapsed söövad hästi ja pole enam õhtuti lasteaiast koju jõudes näljased," lausub juhataja ja ütleb, et seda muutust on paljud lapsevanemad täheldanud.
Toiduraha ei kerkinud mahetoidule üle minnes mitte sentigi. "Laste kohalkäimise protsent on väga kõrge ja haiguse tõttu puudumisi imevähe," ütleb Margit Toomlaid. "Nimekirjas on 136 last ja kõik neli kuud on olnud kogu aeg üle saja lapse majas." Juhataja loodab, et üks põhjusi on laste tervislik toitumine.
__________________
Laste salatikonkurss
Sügisel töötasid lapsed rühmades välja oma lemmiksalatid. Kogu lasteaiapere sai salateid degusteerida ja hinnata, milline salat maitses kõige rohkem.
Võitsid kõik rühmad ja salatid on lasteaia menüüs koha leidnud. Menüüs on Väikeste ritsikate energiapomm (hapuoblikas riivitud porgandiga), Rõõmuritsikate rõõmusalat (riivitud toores peet, õun ja õunamahl). Lisaks on Mürakarude salat, Midrilindude salat, Mesimummide puuviljasalat, peedi-spinati-avokaado ja kõrvitsaseemnesalat, Merilõvide salat ja Murumunade porgandi-õunasalat.
