Rannu kiriku orelifond on saanud väga head vastukaja
Orelifond on saanud väga head vastukaja. Hetkel on kogunenud summa suuruseks 505 €. On olnud annetusi suurusjärgus 1-150 €. Kõigile annetajatele suur suur tänu!
Eelmises lehenumbris läks meelest juurde lisada koguduse arveldusarve number ja andmed. Olgu see siis toimetatud nüüd:
Rannu koguduse arveldusarve: 10102020830009 (SEB) Arve omanik: EELK Rannu Püha Martini kogudus.
Kui teete annetuse, märkige palun selgitusse juurde ka, et oreli remondiks vms. Siis on teada, et see on sihtotstarbeline annetus.
Kogudusele annetatud summalt on võimalik tagasi saada tulumaksu osa (21%) järgmisel aastal tuludeklaratsiooni esitades. Seda muidugi sellisel juhul, kui on deklareeritavat tulu ning kogudusele on teada annetaja isikukood. Kui soovite seda võimalust kasutada, siis märkige annetuse selgitusse ka isikukood juurde.
Siis saab kogudus esitada järgmisel aastal Maksu- ja Tolliametile vajalikud andmed: annetaja nime, isikukoodi ning annetuse summa. Sellisel juhul ilmuvad tuludeklaratsioonile juba eeltäidetud andmed. Miks mitte kasutada riigi poolt pakutavat võimalust.
28. veebruaril käis kohalik LEADERi tegevusgrupp kirikus orelit üle vaatamas, loodame neilt saada positiivset otsust rahastuse osas. Sisse on antud ka rahataotlus Tartu Kultuurkapitalile. Mõningaid mõtteid on selles suunas, et Puhja ja Rannu koguduste ühiskoor Dionysius saaks teha mõned kontserdid oreli remondi heaks. Üheks selliseks võimaluseks oleks 28. aprillil toimuv jumalateenistus Rannu Rahvamajas. Tolle pühapäeva teemaks kirikuaastas on Cantate (ld) - Laulge!
Saabuvast pühadeajast mõne sõnaga. Ülestõusmispühad on liikuvad pühad, 1. ülestõusmispüha kuupäev võib olla ajavahemikus 22. märts - 25. aprill. Käesoleval aastal siis kuupäevaliselt 31. märts. Liikuvaks teeb pühad sõltuvus kuukalendrist: 1. ülestõusmispüha on alati esimene pühapäev pärast esimest täiskuud kevadise pööripäeva järel.
Ülestõusmispühadele eelneb ettevalmistusaeg kestusega 40 päeva: kannatusaeg, paastuaeg, mis algab tuhkapäevast (see on alati kolmapäev). Sellele eelnev päev, vastlapäev, on rahvakalendris küllap rohkem tuntud. Ükski püha pole ju õige püha kui selleks ette ei valmistata. Kuidas täpselt keegi pühadeks valmistub, oleneb palju tavadest, tõekspidamistest, ka sisetundest. 40 päeva hulka ei loeta pühapäevi.
40 päeva pärast 1. ülestõusmispäeva tähistatakse Kristuse taevaminemispüha, mis on alati neljapäev. Vanarahvas teadis, et tegemist olla nii suure pühaga, et tsirk ka ei lenda ja rohi ei kasva. 50 päeva pärast ülestõusmispüha on nelipüha ehk suvistepüha, mille kõige tuttavamaks märgiks küllap kaseokste toomine tuppa.
Kaunist kevade- ja pühadeootust ning õnnistust!
