Standard klassi kohad olid 1. ‒ Riho Kollist, 2. ‒ Sander Luiga, 3. - Jaanus Roos.

Klassis 0 ‒ 700 cm3 jaotati kohad 1. ‒ Billy Toomla, 2. ‒ Tenny Tuvikene, 3. ‒ Ahti Piirak.

Klassis 701 cm3 unlimited klassi võitis Riho Kollist, teine oli Billy Toomla ja kolmas Alar Johanson.

Juba teist aastat järjest võisteldi ka Rannu mäkketõusu rändkarikale, kus võistluste lõpus saavad iga klassi 5 paremat edasi superfinaali, mille võitja saab endaga kaasa Rannu Mäkketõusu rändkarika. Kui 2011. aastal läks rändkarikas Hannes Leitsaluga Viljandisse, siis sel aastal jäi trofee Riho Kollistile, kes sõitis superfinaalis välja päeva kõige kiirema aja, milleks oli 12,56 sekundit.

Kohal oli ka show ja vene tehnika klassid, kes eesotsas "Kollase Peletise " teami esisõitja Kaupo Põdraga (Hull Kupar) suutis rahvale pakkuda väga lõbusaid ja adrenaliinirohkeid hetki.

Esmakordselt lasti võistluspäeva lõpus kokku ka auto mootor. Piletite vahel loositi välja sõiduauto, jooks autorehve jpm. Tegevust jätkus kõigile, nii suurtele kui väikestele.

Kahjuks tuleb rääkida ka negatiivsetest asjadest. Võistluspäeva hilisõhtul varastati mäe alt peaaegu kõik sponsorfirmade reklaamplakatid ja -lipud. Kaduma läksid Tipe, Hiirte Juust, Estover, Põltsamaa Meierei, Fixus, Mutimetroo plakatid.

Samuti Motohoovi lipud, millele tänu tähelepanelikule külaelanikule Raul Kaarnale järgmisel päeval jälile saime. Küll aga on kadunud kõik ülejäänud loetletud plakatid, mida korraldaja väga tagasi ootab, kuna tavainimesel pole nendega midagi peale hakata. Kuna on kindlaid tõendeid ja nägijaid inimese vastu, kes võis need asjad varastada, siis sai politsei poolt algatatud ka kriminaalmenetlus, sest kahju ulatub peaaegu 1000 euroni.

Plakatiteni viiva info eest paneb korraldaja välja vaevatasu 100 eurot. Kui kellelgi on vähimatki aimu, kus plakatid olla võivad, siis palume kiiresti teada anda telefonil 5014885 (Lärm). Rannu mäkketõusu korraldajad tahavad tänada kõiki sponsoreid ja toetajaid, tänu kellele see üritus teoks sai.

Suur tänu: Melior-M, Rannu Juustutööstus, Rahaveski, Erko Siffer, Mutimetroo, Tipe, Cramo, Kure Mõis, Tulilohe, Rannu vald, perekond Sonn, Peru, jpt.

Kuna mulle anti ka viimane võimalus vastata Taito Mikkoneni ja pr. Madiste eelmiste numbrite kirjadele, kus märgitakse, et mootorisport on häving maailmale, siis minu viimane kommentaar on see, et sooviksin hr. Mikkoneni ja pr. Madistet õnnitleda Eesti auto- ja motospordi 90. sünnipäeva puhul, mis oli selle aasta alguses. Ja loodame kõik koos, et EAL ja EMF elavad veel meie maailmas vähemalt sama kaua.

Kohtumiseni Rannu mäkketõusul 2013.