Räpina Aianduskool kannab tiitlit energiasäästlik kaunis kodu 2012


Räpina Aianduskool kannab tiitlit energiasäästlik kaunis kodu 2012
2009.-2010. aastal valimisid uued kasvuhooned. Foto: Marika Saks

Pühapäeval, 20. jaanuaril tunnustas Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Räpina Aianduskooli tiitliga energiasäästlik kaunis kodu 2012 ja andis üle vastava tunnistuse koos meenetega. Autasustamine toimus Tallinnas Nokia kontserdimajas Eesti Omanike Keskliidu III kongressil.

Energisäästliku kauni kodu tunnustamise konkursi projekt käivitati 2012. aasta alguses Eesti Kodukaunistamise Ühenduse ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koostöös.

„Räpina Aianduskool on viimastel aastatel edukalt kasutanud Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendeid, renoveerinud ja rajanud selle kaudu mitmeid objekte,“ rääkis aianduskooli direktor Heino Luiga tunnustuse toonud suuremahulistest ehitustest.

Kõigi ehitiste puhul on püütud arvesse võtta energiasäästu põhimõtteid. 2008. aastal valmis söökla ning 2009. aastal Nooruse tn ühiselamu. „Ajakohane soojustus, põrandaküte, soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, maaküte koostoimes linna tsentraalküttesüsteemiga. Renoveerimine on andnud väga hea tulemuse ja kokkuhoid võrreldes teiste analoogsete hoonetega – Jõe ja Sireli tn õpilaskodud – on olnud märkimisväärne,“ märkis Luiga.

Järgmise suuremahulise tööna rajati 2009.-2010. aastal õppekasvuhoone. „Kasvuhoonele projekteeriti ja paigaldati päikesepatareid vee ettesoojendamiseks. Vee eelsoojendus on taimede igapäevaseks kastmiseks väga oluline ja päikesepatareid täidavad seda rolli efektiivselt. Renoveerimise käigus paigaldati kasvuhoonesse kliimajuhtimise programm PRIVA,“ täiendas Luiga.

2011.-2012. aastal oli järg õppehoone renoveerimise käes. „Õppehoone projekteerimisel, renoveerimisel ja soojustamisel seati eesmärgiks A energiamärgise nõuded. Seda silmas pidades on soojustatud vundamendid, seinad, katused, rajatud soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Päikesepaneelid soojendavad vett ja ventilatsiooniõhku,“ täpsustas Luiga.

Hetkel on käsil veel Sireli õpilaskodu renoveerimine CO vahenditega. „Soojustatakse vundament, seinad, rajatakse uus soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Päikesepatareid toetavad veesoojendamist ja ventilatsiooni kütet. Loodame saada olulist energiasäästu, kuna see hoone oli suur energiaraiskaja,“ märkis Luiga.

Räpina Aianduskoolis on võimalik põhihariduse baasil õpida aiandust, maastikuehitust, floristikat ja käsitööalast ettevõtlust. Keskhariduse baasil õpetatakse aiandust, floristikat, maastikuehitust, tekstiilitööd ja keskonnakaitset.

Kooli juurde kuuluvad dendropargid ja kollektsioonaiad. Räpina mõisapark on rajatud 19. sajandi algul. Pargi on kavandanud arhitekt Walter Engelhardt segastiilis inglise, prantsuse ja metsapargina. Pargis kasvab üle 300 liigi puid ja põõsaid ning ta on üks liigirikkamatest Eestis.

Räpina Aianduskooli asutamisajaks loetakse aastat 1924, kui Räpina Reaalgümnaasiumi juurde moodustati põllumajandusklass ja tekkis Räpina Põllumajanduslik Ühisgümnaasium. Koolil on aastate jooksul olnud palju erinevaid nimesid.

Enne uue õppehoone valmimist 1984. aastal tegutses kool Sillapää lossis. Räpina Aianduskoolis on läbi aastate töötanud mitmed tunnustatud õppejõud, nende seas Otto Tigane ja uute sirelisortide aretaja Adolf Vaigla.