Räpina Aianduskool sai lõpuks oma sordid - kolm kuldsõstra- ja ühe õunasordi


Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv.Delfi Pilt

2012. a septembri lõpus registreeris Põllumajandusameti Sordiosakond Räpina Aianduskoolis aretatud kolm kuldsõstrasorti ja ühe õunasordi.

Seni pole Räpina Aianduskoolil oma sorte olnud, ehkki aretustööd on tehtud ja aretisi, millele võiks ametliku staatuse taotleda, on teisigi. Kuid sordi registreerimine võtab palju aega ja raha. Kui palju?

Registripidaja korraldab registreerimiskatsed. See tähendab taime pikaajalist jälgimist - taim istutatakse, kasvatatakse ja läbi kogu kasvuperioodi võrreldakse tema omadusi tuntud sortidega. Et olla veendunud – jah, see on teistsugune. Sõltuvalt taimest võib niisugune jälgimisprotsess aega võtta kuni kümme aastat, selle töö aga maksab kinni sordi taotleja. Seetõttu on suur hulk sorte, mis ammust ajast olemas, kuid pole registreeritud. Puukoolid võivad alates tänavusest sügisest müüa ainult neid puuviljasorte, mis on ametlikult registreeritud ja millel on kehtiv sordikirjeldus.

Septembrist 2012 on niisiis ametlike sortide kirjas kuldsõstrad 'Radolf', 'Raadu' ja 'Rami' ning aed-õunapuu 'Lea'.

' Lea' on ilus punane hästisäiliv taliõun, mahlane ja magushapu. Algpuu kasvas üles 'Rae Ime' seemnest, mille õied on ilma kroonlehtedeta ning tolmukateta ja viljad tavaliselt seemneteta .

Kuldsõstart ( Ribes aureum ) kasvatatakse küll peamiselt ilupõõsana, kuid kuna tavalised sõstra- ja karusmarjakahjustajad jätavad kuldsõstra puutumata, võiks ta koduaias olla tänuväärne ilus marjataim. Plusspoolele jääb ka kuldsõstra külmakindlus. Marjad on 'Radolfil' mustad, 'Raadul' ja 'Ramil' pruunikasmustad ning sobivad kasutamiseks nii värskelt, sügavkülmutatuna kui ka keedise ja kompotina.

Sortide aretamise, sordinimede taotlemise eestvedajaks ning nimepanijaks-vaderiks on Jaan Kivistik, kauaaegne Räpina Aianduskooli õppejõud ning Eesti üks juhtivaid eksperte viljapuude kasvatamise alal. Kuldsõstra seemned tõi Räpinasse 1949. aastal legendaarne Räpina aiandusõpetaja Adolf Vaigla Venemaalt, Mitšurinskist. Nii on tema töö jätkaja härra Kivistik ennast tagasihoidlikult tahaplaanile jätnud ning teinud kummarduse Räpina Aianduskoolile (Ra), Adolf Vaiglale (Radolf) ehk sõprade seas Aadule (Raadu) ja Mitšurinskile (Rami).