1993. aasta suvel saigi koostöös Soome kirikumuusikutega alguse Rapla Kirikumuusika Festival (Rapla KMF), mis tänavu tähistab oma kahekümnendat juubelit.

„Nime poolest festivaliks sai kontserdisari alles paar aastat hiljem," täpsustab õpetaja Kukk. „Algusaastatel oli festivalil õnneks palju sponsoreid ja toetajaid ning kontserdid olid inimestele prii sissepääsuga, kuid 1999. aastal oli lõppkontsert juba piletitega ning tasapisi muutusid kõik kontserdid tasulisteks.

See oli üks sponsorite ja toetajate nõue, et piletite näol oleks kaetud ka omaosalus."

Kontserdid üle Eesti

Kui festival oli Raplas oma kuulajaskonna leidnud, hakkasid korraldajad tasapisi väljundit ka mujalt otsima. Nii laiendati haaret Raplamaa kirikute näol ning mõne aastaga laienes Rapla KMF juba üle Eesti.

„Võiks öelda, et Rapla KMF kattis suvise Eestimaa Lihulast Põltsamaani ja Prangli saarest Valgani. See oli toonase korraldaja Raimo Kivistiku idee ja soov. Kuid masu tegi lõpuks oma töö ning sellises mastaabis haaret oli meie väikesel meeskonnal raske hoida ja see polnud ka eesmärk omaette," ütleb õpetaja Kukk. „Kui veel statistikast rääkida, siis ühtekokku on Rapla KMFi kontserdid toimunud 41 eri paigas: 32 kirikus, 1 kabelis, 7 mõisas ja Raplas Krantsi tallis."

Tagasi kodus

Tänaseks on Rapla KMF taas koju jõudnud ning festivali peetakse vaid Raplamaal. Kolmandat aastat on festivali kunstiliseks juhiks Pille Lill ja korraldajaks PLMF (Pille Lille Muusikute toetusfond) ning teist aastat tegutseb festivali korraldamiseks MTÜ Rapla Kirikumuusika Festival. „Selle neljaliikmelisse juhatusse kuuluvad Rapla valla, Raplamaa Omavalitsuste Liidu, Rapla Maavalitsuse ja Rapla koguduse esindaja," sõnab EELK Rapla koguduse juhatuse esimees ja majandusjuhataja Raivo Erm ning lisab, et tänu sellele on kõik konkreetsem. „Festivali eelarve on hetkel küll sama, mis mullu, kuid kindlasti tahame seda suurendada, oma tegevusele uut värvingut anda. Soovime, et midagi toimuks aastaringselt, kas siis koolides või muusikakoolides.

Lisaks püüame ka EL fondidesse projekte kirjutades rahastust leida," vaatab Erm lootusrikkalt tulevikku.

Õpetaja Kukk sõnab, et need Raplamaa kohad, mis festivalist huvitatud, on kõik tänagi kaasatud. „Juubelifestivali raames on meil 15. juulil galakontserdi järel tänuüritus, kuhu on kutsutud kõik need, kes on olnud festivali korralduses tegevad ja on meid igas mõttes toetanud. Minu erilise lugupidamise väärivad endised Rapla maavanemad Kalle Talviste ja Tõnis Blank, kes mõlemad on olnud südamega asja juures," on õpetaja tänulik ja lisab, et Rapla kiriku tänasel kaunil ja korras väljanägemisel on kindlasti oma osa ka siin peetud muusikafestivalidel - sellega on loodud oma imidž, mis väärib parimat paika.

Kuulajatele pakutakse parimat

Festivali kunstiline juht Pille Lill peegeldab avakontserdi eel rahulolu ja sära. Tema sooviks on olnud pakkuda kuulajatele parimat ning tänavused parimad valikud on tehtud.

„Esinejad tahavad siia väga tulla! Minu valikuprintsiibiks on, et esinejad oleksid oma erialal väga kõrgel tasemel ja teisalt on mulle oluline, et artisti enda hinge kvaliteet oleks kõrge. Näiteks Eesti Filharmoonia Kammerkoor, kes on Eesti koorimuusika lipulaev, esineb tänavu ning Vahastu kirikus astuvad üles Oleg Pissarenko, Guido Kangur jt, kelle graafikusse on üsna keeruline esinemisi planeerida.

Ning ka Siiri Sisask väärib mainimist. Kuigi mina levimuusikale festivalil väga kohta ei näe, siis Siiri sobib siia. Ta on väga sügav ja tal on, mida rahvale öelda," põhjendab Lill oma valikuid.

Kolmandat aastat on festivali üheks osaks Meistrite Suvekool, kus tänavu saavad nii lauljad kui keelpillimängijad oma oskusi kogenud õpetajate käe all lihvida. Pille Lille sõnul osaleb tänavu 22 õpilast ja 4 õppejõudu ning 16. juulil on Suvekooli lauljate meistrikursuse lõppkontsert Rapla Kultuurikeskuses.

Tulevikku vaadates ütleb Lill, et aja jooksul on asjad paika loksunud ning nii jääb Raplasse ikka üks suur galakontsert koos orkestriga ning mõni koori suurvorm, Vahastu kirikusse jääb folk- ja džässsugemetega muusika ning Velise õigeusukirikusse sügavam religioosne muusika.

Pille Lill jõudis Rapla KMFni Raivo Ermi kutsel oma õpetaja, teoloogiaprofessor Evald Saagi tõttu. 20. festivali lõppkontsert Rapla kihelkonna nimepäeval 22. juulil ongi pühendatud kunagise Rapla kirikuõpetaja (aastatel 1944-62) dr Evald Saagi 100. sünniaastapäevale.

Traditsioon jätkub tänutundega

Tänavuse festivali avakontserdi kõnes ütles õpetaja Kukk, et Rapla KMF on üks tõsiseltvõetavamaid klassikalise muusika sündmusi, mida oodatakse ja vajatakse ning mis on ajale vastu pidanud: „Juba esimesel festivalil sai paika moto: Soli Deo Gloria - ainult Jumalale au. Muusikud on laulnud Looja kiituseks.

Jumala kiitmine muudab inimesed ja ka festivali suuremaks," lisab ta.

Senistele festivaliaastatele tagasi vaadates sõnab õpetaja Kukk tänutundega, et üks tema suuremaid unistusi Raplas on selle festivali käigus ka täitunud. See oli 2005. aastal, kui meie lipulaulu autori ja Rapla koguduses kõige raskemal ajal organisti ja koorijuhina töötanud helilooja Enn Võrgu 100. sünniaastapäeva puhul tuli dirigent Tõnu Kaljuste käe all esmaettekandele tema oratoorium „Valvake".

„See oli otsekui tänuvõla tasumine heliloojale, kelle surmast möödub tänavu juba 50 aastat," tõdeb Mihkel Kukk.

Kahe aastakümne jooksul tekkinud traditsiooni jätkav Pille Lill peab festivali juures tähtsaimaks, et see on kiriku muusika festival. „Usun, et „kirik" on iga inimese sees.

See on sisemine ruum, ruum, kus inimene saab olla iseendaga, saab olla tema ise ning teised sinna ei pääse.

Maises kirikus see sisemine ruum võimendub, aitab meil puhastuda ja olla sisemiselt õnnelik," väljendab naine oma tänulikkust ja lisab, et tema on siin väga õnnelik.

Rapla KMF austajatel jääb olla vaid tänulik, et meil on tegijad, kes looja loodu kuulajani toovad.