Raplamaa naisrühmade 5. tantsupäev: Ullo Toomile tantsides

Kes juhtus 13. oktoobril kella 11.30 ja 13 vahel sõitma Raplast Kehtnasse või vastupidi, nägi kindlasti huvitavat vaatepilti - kogu kergtee ulatuses ootasid paarikaupa kirevais rahvarõivaseelikuis naised. Ja kui te just olite sellise kummalise pildi üle imestust avaldanud, märkasite kindlasti mööda kergteed sõitvat külgkorviga mootorratast, korvis suur makk ja paar naist sabas tantsimas.

Tegu oli Raplamaa naisrühmade 5. tantsupäevaga, mis oli pühendatud meie tantsutaadi Ullo Toomi 110. sünniaastapäevale. Pidupäev algas Kehtna vallas Kalbu külas, kuhu on 25 aastat tagasi püstitatud Ullo Toomile mälestuskivi. Mälestuskivi juures meenutasid tantsijad Ullot ja tema elu, selles aitas meid kohalik ajaloouurija Heik Past. Kehtna põhikooli toredad tantsulapsed esitasid ka ühe väga tuntud tantsu „Kaerajaan", vähesed aga teavad, et selle tantsu on Ullo Toomi kirja pannud just Kalbu külas.

Edasi kulgeski päev teatetantsuga, mööda Kehtna-Rapla kergteed, millest pealtvaatajatena said osa ka kaasliiklejad. Kergteele olid paigutatud 14 Raplamaa naisrühma tantsijad, kes kõik said paarsada meetrit külgkorviga mootorratta tuules tantsida. Miks oli tantsijate saatjaks valitud just külgkorviga mootorratas? Sellele leiame vastuse Ullo Toomi elukäigust - nimelt oli tema suur kirg vanade tantsude kogumine. Mitme aasta jooksul suviti võis näha teda mööda Eestimaa külateesid just külgkorviga mootorrattal kihutamas järgmise memme või taadi juurde, kelle abiga veel üks ununev eesti rahvatants üles kirjutada.

Siinkohal täname kõiki mõistvaid kaasliiklejaid, kes oma kiires päevas hoo vaiksemaks võtsid, ning Rapla liikluspolitsei patrulli, kes hoolitses tantsijate turvalisuse eest.

Teatetantsu sihtkohaks oli Rapla Vesiroosi gümnaasium. Sadolini spordihoones ootasid meid endised Ullo Toomi õpilased Ilma Adamson, Henn Tiivel, Niina Raadik ja Linda Niinemets. Meenutati Ullo Toomit kui rahvatantsuõpetajat, tema kindlat kätt ja omapärast treeningprogrammi.

Kokkuvõttes veetsime sisuka ja ilusa sügispäeva. Jääb üle vaid suur tänu öelda Tiiu Laurimaale ja tema Talutütardele, kes kogu korraldustöö enda kanda võtsid. Ettevõtmist toetasid veel Rahvakultuuri Keskus, Eesti Kultuurkapitali Raplamaa ekspertgrupp ja Kehtna vald. Suur tänu teile!
________________________________

Rahvatantsutaat Ullo Toomi 110

Eesti rahvatantsude koguja, uute tantsude looja, rahvatantsuõpetaja, tantsu suurpidustuste organiseerija, üld- ja aujuht Ullo Toomi (enne eestistamist Ulrich Aleksander Taumi) sündis Tallinnas 14. septembril 1902. aastal. Tema isa Mihkel oli ametilt pottsepp, jutukas ja elurõõmus mees, ema Leena aga tagasihoidlik ja nõrga tervisega koduperenaine.

Kui ema 1909. a suri, viis isa kooliõpilasest poja oma õdede Kai Kooviti ja Ann Tedre hoolde Kalbu külla. Talviti õppis poiss Kalbu vallakoolis, suviti oli isa käealuseks pottsepatöös. Tädid olid eakad ning elasid üsna vaeselt Saueaugu saunas, mis asus Lussa talu maadel kunagise Kehtna Tuletõrjeseltsi maja vastas jõe ääres.

Lussa perenaine Miina Mahoni aitas tädisid majanduslikult Ulrichi koolitamisel. Ullo Toomi pidas neid häid inimesi meeles oma elu lõpuni 1983. a ja nagu Ella Mahoni meenutab, külastas ta peaaegu igal suvel Kalbu külas tuttavaid paiku ja inimesi.

Ullo Toomi 85. sünniaastapäeva eel paigaldati 1987. aastal Kalbu külarahva algatusel ja Eesti Looduskaitse Seltsi ning Kehtna näidissovhoostehnikumi toel mälestuskivi kunagise sauna asukohale, kus U. Toomi koolipoisina tädide juures elas. Kuna kivi esialgses asukohas oli ümbritsev maapind madal ja vesine, viis külarahvas 1992. a juunikuus kivi, millele on raiutud tekst „Kalbu koolis õppis Eesti NSV rahvakunstnik Ullo Toomi. 1902-1983", kooliõuele.

Kui 1994. a Eesti XXII üldlaulupeo ja XV üldtantsupeo tuli tegi hobuvankril 24. juunist kuni 2. juulini ringreisi mööda Eestimaad, tegid tule saatjad peatuse mälestuskivi juures, avaldades sellega tunnustust tantsutaadile.

Heik Past, Kehtna Kultuuriseltsi liige