Rebala muinsuskaitseala on nüüd poole väiksem


Rebala muinsuskaitseala on nüüd poole väiksem
Rebala muinsuskaitseala kaart.Foto: Jõelähtme vallaleht

Rebala muinsuskaitsealastele küsimustele vastab abivallavanem Teet Sibrits. Küsis Merike Metstak.

Millised muudatused tõi kaasa Rebala muinsuskaitseala uus põhimäärus?

Rebala muinsuskaitseala uue põhimääruse kehtestamisega muutus Rebala muinsuskaitsealasse kuuluv ala. Rebala muinsuskaitseala uued piirid määrati selliselt, et muinsuskaitseala koosseisu jääksid muinsuskaitse seisukohalt vaid kõige väärtuslikumad piirkonnad. Võrreldes varasema põhimäärusega vähenes Rebala muinsuskaitseala pindala pea poole võrra (pindala enne vähendamist ca 74 ruutkilomeetrit, pärast ca 36 ruutkilomeetrit),samuti kehtestati Rebala muinsuskaitsealale kaitsevöönd (ca 16 ruutkilomeetrit),mis varasemalt puudus. Kuna muinsuskaitsealal asuvatele kinnistutele tulenevad muinsuskaitseseadusest kitsendused, siis näeb seadus ette, et kui nende kitsenduste osas on võimalikud mingid leevendused, siis tuleb need ära määrata muinsuskaitseala põhimääruses. Muinsuskaitseseaduses on sätestatud rida tegevusi, mida on võimalik teostada ainult Muinsuskaitseameti kirjalikul loal. Varasemas Rebala muinsuskaitseala põhimääruses mingeid leevendusi polnud määratud.

Milles seisneb muudatuste sisu täpsemalt?

26. veebruaril 2016 jõustus Rebala muinsuskaitseala uus põhimäärus, millega vähendati muinsuskaitseala pindala ligikaudu poole võrra: 74lt ruutkilomeetrilt 36le ruutkilomeetrile, samuti kehtestati muinsuskaitsealale kaitsevöönd, mida varasemalt polnud. Rebala muinsuskaitsealasse ei kuulu enam Kostivere alevik ning Saviranna, Kallavere ja Ülgase küla. Osaliselt on Rebala muinsuskaitsealast välja arvatud Jõesuu, Koogi ja Koila küla. Muinsuskaitsealale määratud kaitsevöönd on jaotatud kaheks erinevas mahus kitsendustega osaks, mille moodustavad Maardu, Võerdla, Rebala, Koogi, Koila, Jõesuu, Kostiranna ja Manniva külade alad (külade tuumikalad jäävad muinsuskaitseala koosseisu), moodustades puhverala muinsuskaitseala ning merekalda vahel. Kuna muinsuskaitsealal asuvatele maadele kehtivad muinsuskaitseseaduses sätestatud kitsendused, milliste osas on võimalik näha ette leevendusi, aga need peavad olema määratud muinsuskaitseala põhimääruses, siis uues põhimääruses nähti ette ka teatud leevendusi. Varem kehtinud Rebala muinsuskaitseala põhimääruses võimalikke leevendusi määratud polnud. Uues põhimääruses on leevendusena määratud, et enam pole Muinsuskaitseametilt kirjalikku luba vaja taotleda järgmisteks tegevusteks:

1) kuni 5 meetri kõrguse ja kuni 60 ruutmeetrise ehitise aluse pinnaga ehitise konserveerimiseks, restaureerimiseks või ehitamiseks, kui ehitis on püstitatud pärast 1940. aastat;

2) kuni 60 ruutmeetrise ehitise alusepinnaga ehitise püstitamisega seotud kaeve-, mulla ja haljastustöödeks elamumaa sihtotstarbega hoonestatud kinnisasjal;

3) raie- ja haljastustöödeks, mida ei tehta avatud maastikul, ning raie- ja haljastustööde ning maaharimisega seotud kaeve- ja maaparandustöödeks;

4) teede, trasside ja võrkude rajamisega seotud kaevetöödeks;

5) tehnovõrgu (elektri- ja sideliinid, gaasi-, soojus- ja veetrassid jms) või tehnorajatise (tehnovõrkude teenindamiseks vajalik abirajatis nagu alajaam, mahuti jms) ehitamiseks, mille kõrgus maapinnast jääb alla viie meetri;

6) teabekandja ning reklaami paigaldamiseks, mille kõrgus maapinnast jääb alla viie meetri.

Rebala muinsuskaitseala uue põhimääruse kehtestamisega tekkis Rebala muinsuskaitsealale kaitsevöönd, mis on jaotatud kaheks osaks. Kaitsevööndi esimeses osas sätestati kitsenduseks, et ilma Muinsuskaitseameti kirjaliku loata ei ole lubatud ehitada (püstitada) välismõõtmetelt ja ehitusmahult üle viie meetri kõrguseid või üle 60 ruutmeetri ehitisealuse pinnaga ehitisi, samuti ehitisi, mis on hoonestustiheduselt sobimatud muinsuskaitseala hoonestus- ja külastruktuuri. Kaitsevööndi teises osas sätestati kitsenduseks, et ilma Muinsuskaitseameti kirjaliku loata ei ole lubatud püstitada muinsuskaitseala vaadeldavust häirivaid või varjavaid ehitisi ning paigaldada vaateid katvaid või neid varjavaid reklaame, tehnilisi rajatisi või muid konstruktsioone, mille kõrgus maapinnast ületab viis meetrit. Rebala muinsuskaitseala kaitsevööndi piiri kulgemise sõnaline kirjeldusega on võimalik tutvuda internetiaadressil https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/2201/6007/21m_lisa1.pdf#.

Milliseid leevendusi tõi muudatus ehitajale ja arendajale ning uue kodurajajale?

Loe veel

Kõige suurema leevenduse said need maaomanikud, kelle maad jäid muinsuskaitseala territooriumi vähenemise tõttu Rebala muinsuskaitselast välja. Olulise leevenduse said ka need muinsuskaitsealale jäänud maade omanikud, kes soovivad rekonstrueerida või ümber ehitada peale 1940. aastat ehitatud olemasolevaid ehitisi. Nimelt pole enam vaja Muinsuskaitseameti nõusolekut, kui soovitakse kuni viie meetri kõrguse ja kuni 60 ruutmeetrise ehitisealuse pinnaga ehitist (kas siis hoonet või rajatist)rekonstrueerida või seda laiendada, ümber ehitada, lammutada. Leevendustena, mis puudutavad kõiki Rebala muinsuskaitsealale jäävaid maaomanikke, võiks välja tuua selle, et enam pole teede ja kuni viie meetri kõrguste tehnovõrkude ja-seadmete rajamiseks ega nendega seotud kaevetöödeks vaja taotleda Muinsuskaitseametilt luba.

Mis on kaitsevöönd?

Muinsuskaitseseadus näeb ette, et muinsuskaitseala kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd, mida võib jaotada erinevas mahus kitsendustega osadeks. Muinsuskaitseala on sisuliselt puhverala muinsuskaitseala seda ümbritseva territooriumi vahel. Muinsuskaitseseaduse kohaselt on muinsuskaitseala kaitsevööndi ülesanneteks muinsuskaitseala ja seda ümbritseva maa-ala kultuuriväärtuslike struktuurielementide säilimise ning muinsuskaitseala vaadeldavuse tagamine. Muinsuskaitseala kaitsevööndi ulatus, selles kehtivad nõuded ja kitsendused tuleb muinsuskaitseseadusest tulenevalt määrata ära muinsuskaitseala põhimääruses.

Kust veel infot saab?

Rebala muinsuskaitseala uus põhimäärus, muinsuskaitseala ja selle kaitsevööndi kaart on avaldatud Riigi Teatajas(RT I, 16.02.2016, 7) www.riigiteataja.ee/akt/116022016007.Põhimääruse seletuskirjaga saab tutvuda Muinsuskaitseameti veebilehel www.muinas.ee.