Aga seal pole me veel laul­mas käinud. Ja kevadel tegid Kadrina Kadrid Tink-Tinga­dile ettepaneku oma 10. tegutsemisaastapäeva just seesuguse ettevõtmisega tä­histada. Loomulikult ei ol­nud Vihula rahvas sellele vastu, sest ausalt öeldes on möödunud terve igavik ajast, mil Venemaad sai külasta­tud.

Mida see „INTERFOLK in Russia" endast kujutab?

See on Sankt-Peterburi kul­tuurikomitee ja rahvusvahe­lise koostöökeskuse Inter Aspekt ellu kutsutud folk­loorifestival, mida peeti juba viiendat korda. Sellest tore­dast rahvusvahelisest festi­valist võivad osa võtta kõik kollektiivid, kes tegelevad rahvakunstiga. Kontserdid toimuvad nii Peterburis kui ka väljaspool linna. Samuti on ette nähtud ekskursioonid linnaga tutvumiseks ja peamine on muidugi konkurss, millest võivad esinejad osa võtta.

Kust kandist siis esine­jaid kokku oli tulnud?

Esinejaid oli väga mitmetest maadest: Poolast, Prantsus­maalt, Hollandist, Iisraelist, Bulgaariast, Kreekast, His­paaniast, Itaaliast ja muidugi Eestist. Lisaks meie ansamb­litele oli Eestit esindamas ka Kundast pärit slaavi seltsi „Istoki" naiskoor „Zarjan­ka" ja tantsukollektiiv „Sve­tozara". Ja Venemaa avarus­test oli kohale tuldud Abhaa­siast, Tõva Vabariigist, Mur­manskist, Tatarstanist, Bur­jaatiast, Dagestanist, Mosk­vast, Irkutskist, Tšeljabins­kist, Novosibirskist, Arhan­gelskist, Sverdlovskist jaNovoaltaiski linnast. Üldse oli esinejaid üle viiekümne kollektiivi ja lisaks veel solistid.

Kas Tink-Tingadi ja Kadrina Kadrid osalesid konkursil?

Ikka! Kui võtad ette nii pika reisi ja sahkerdad ära tuhan­ded sahkerdamised, mis seotud piiri ületamisega, raha otsimisega ning töö­kohast vabaks saamisega, siis tuleb ikka täiega peale minna ja mõnuga asja teha.

Samas pole ju ka miskit kaotada, kui just auhinnalist kohta ei saa.

Ja kuidas läks?

Väga-väga hästi! Saime oma kategoorias (see on folk­loorne laul) hõbediplomi ning esimesest voorust pää­sesime teise vooru, kus sel­gitati välja ka peavõitja. Selleks osutus Kreekast pärit tantsuansambel. Lisaks kon­kursi žüriile moodustati ko­ha peal teise vooru mitte pääsenud kollektiivide juhti­dest žürii, kellele anti õigus oma peavõitja välja kuulu­tada. Pole just raske arvata, et rõõm oli ikka eriti suur, kui meid selle tiitli väärilistena välja kuulutati. Tulemus on ju ikka väga hea, sest võistlejate kollektiivid olid ikka äärmiselt erinevad. Ja kui suuta silma paista selle virr-varri seast, siis on ju vahva!

Mis enim meelde jäi?

Vast need ühised bussi­sõidud koos teiste kollektii­videga. Nagu oleks sattunud mingisse lõbusasse filmi: bussi akna taga mööduvad kasetukad, bussis mängib karmoška ja baabad laulavad südamlikke ballaade. Nad teevad seda nii ennastunus­tavalt, et on kahju - ise kaasa laulda ei oska. Ja lapsed! Need kõige väikse­mad võisid olla vast viie­aastased. Nende silmad sära­sid, nende kogu olemus oli pühendunud laulule ja tant­sule. Ja nad tegid seda äär­miselt meisterlikult!

Millal ja kuhujärgmisena kihutate?

Kihutama ei hakka praegu kohe kindlasti mitte. Nüüd vaja natuke asjade üle mõel­da, raha koguda ning iga­päevaste toimetustega tege­leda. Aga saime festivalilt toredad sõbrad Siberist No­voaltaiski linnast. Nemad kutsusid meid endi juurde folkloori festivalile. Samuti saime kutse Bulgaariasse. Eks aeg näitab, millal ja kuhu sõidame.

Ah jaa! Täname Vihula valla kultuurikomisjoni ja Civitani klubi. Nemad aita­sid meid rahadega paremini hakkama saada.

P.S. Kahjuks on esine­misest pilte vähe. Õigemini pole üldse. Aga mõne aja pärast on pilte Internetis kindlasti üleval. Minge järgmisel aadressil www.interfestplus.ru. Tegelikult on sealt uhke lugeda: Vihula ja Tink-Tingadi. Me oleme kaardil!