Reis Siguldasse - sõitsime Balti riikide ainukese köisraudteega

10. septembri hommikul sõitsin koos Roosna-Alliku valla reisihuvilistega läbi Pärnu Riia poole.

Esimeses peatuses Ikla pii­ripunktis saime veel euro­de eest sealset kohvikut kü­lastada. Paremale jäid ilusad liivased rannad, seene- ja marjakorjajad veetsid oma nädalavahetust mereäärses metsas. Enne Riiat kulges piki rannaäärt ühe tänavaga Saulkrasti linn, sealt pöörasi­megi Sigulda poole. Peamine reisi sihtpunkt oli Gauja ürg­org ja rahvuspark.

Esmalt peatusime NL esi­mese bobiraja juures, kus sain ka ise torni tipust alla vaadata ja raja kõrval seis­ta, julgetel on sealt võimalik tasu eest ka alla sõita. Üldse tundub, et Siguldas on mõel­dud ekstreemsuste harras­tajate peale. Turistide üle ei saa Sigulda kurta, sest turis­miinfopunktist olid kõik aru­saadavas keeles trükitud in­fovoldikud otsa saanud. Meie just väga palju ekstreemsusi ei otsinud, kuid üle Gauja jõe ürgoru sõitsime Balti riikide ainukese köisraudteega.

Külastasime Sigulda kepi­parki, mis on pühendatud Si­gulda tuntuimale suveniirile "jalutuskepile". Ilus loodus soodustas turismi teket juba mõisnike ajal ja jalutuskep­pe on seal valmistatud pea 200 aastat, et neid pakkuda turistidele järskudel nõlva­del jalutamiseks toeks. Kuid loomulikult on võimalik kõi­kides suveniiripoodides os­ta erineva suuruse- ja ots­tarbega keppe. Kepipargis kasvavad omapärased kree­ka pähkli puud, kahjuks olid pähklid aga maitsmiseks liiga kõrgel.

Külastasime Sigulda ja Turaida lossi, Turaida Roo­si hauda ning losside vahel poolel teel asuvat Gutmani koobast. Kuulsime lugu Maia nimelise tüdruku ja aedni­ku õnnetust armastusest. Oli võimalik imetleda kesk­aegsete losside ilu ja tutvu­da ajalooga. Sigulda Uue los­si juures nägime huvitavaid skulptuure- vanarauast val­mistatud rüütleid.

Turaida keskaegne loss on peaaegu taastatud ja seal üm­ber asub muuseum-kaitse­ala. Nägime Daina mäel asu­vaid suurtest põllukividest ja rändrahnudest valmistatud skulptuure, mis on pühen­datud rahvalaulule. Turaidas lõunatasime kohvikus, mil­le sisustus on väga sarnane nõukogude-aegse sööklaga, söök on aga maitsvam ja kal­lim - praad (karbonaad, ka­nafilee, guljašš) maksis seal 2.1 latti.

Siguldast viis reis eda­si Cesisesse, kus tutvusime sealse vanalinnaga. Selle nautimiseks jäi küll vähe ae­ga, kuid seda kaunima mulje kõik jättis. Linna keskel kõr­gub Võidu ausammas, mis on pühendatud Võnnu la­hingule ja sain lugeda sinna eesti keeles kirjutatud teks­ti. Cesises tutvusime ka ko­haliku kaubandusega - Riia palsam ning viimaste latti­de eest kohalikke komme oli loomulikult vaja kaasa os­ta. 1-päevane reis on kõikide vaatamisväärsustega tutvu­miseks muidugi liiga lühike aeg, iga linn vajaks vähemalt tervet päeva ning Sigulda seikluspargid ja loodusrajad vähemalt kolme. Aga algus on tehtud ning ega Läti nii kaugel ka pole, et sinna taga­si sõita. Suur tänu reisi eest­vedajale Annelile!