Reisiklubi pajatab: nädal sügiskullasel Baierimaal


Reisiklubi pajatab: nädal sügiskullasel Baierimaal
Pilt on illustreerivReuters/Scanpix

Otsused reisiklubi aasta pika ekskursiooni kohta langetame tavaliselt uusaastapeol. Seekord venib arutelu pikaks. Klubil on käes juubeliaasta (kümnes) ja seljataga 21 välisreisi, kui Riia arvestamata jätta. Lõpuks jääme pidama Baierimaal, kus ka tegelikult on juba käidud (aastal 2002).

ABZ Reisid koostab reisiplaani ja siis selgub, et grupi saame kokku ainult siis, kui kaasa tuleb ka ansambel Vannamuudu. Ansambli tingimus aga on, et reisi sees peab olema esinemiskoht. Algul üritame seda saada Müncheni õllesaali, aga see ei õnnestu.

Siis saame endise Võru tüdruku Karin Ladva toel (elab-töötab Münchenis) kokkuleppele, et kontsert toimub nn idaeestlaste majas, kuhu Karin kutsub kuulama kohalikke eestlasi.

31. augustil on meil kontsert Tallinnas, lisaks teletorni külastus. Ettevõtmist toeta vad vallavalitsus ja praegune riigikogulane Ülo Tulik. Siis jääb päev vahet ja 2. septembri hommikul sõidame välja. Üks koht jääb tühjaks: meie Mart saadab oma naist toonela teele.

Teel Euroopasse

Teekond kulgeb läbi Läti, Leedu ja Poola. Sõitsime sama teed neli aastat tagasi Pariisi minnes. Elu edasiminekut on näha Lätis ja vapustavalt palju Poolas. On laitmatus korras põllud, ilusad majad ja tohutu tee-ehitus.

Ei pea enam läbi Varssavi vingerdama. On ringtee linnast põhja pool, mis pühapäevast päeva arvestades on küll paksult autosid täis. Edasi kulgeme eranditult värskelt ehitatudremonditud teedel, kus on vähemalt neli rida, viaduktid, müratõkked ja kõik muu, mis käib kiirtee juurde.

Poola hotell, kuhu jõuame, on ka uus, moodne ja mugav. Hommikusöögiga ei koonerdata. Sõiduväsimust veel ei ole, Harri mängib pilli ja edasisel sõidul lauldakse läbi kogu õpitud repertuaar. Õhtuks jõuame Saksimaale, peatume pealinnas Dresdenis.

Dresden - Firenze Elbe kallastel

Oma teel läbime viis suurt ja kuulsat Saksamaa linna. Dresden on suuruselt Saksamaa neljas linn, ajalooürikutes märgitakse seda esimest korda 1206. aastal.

Linna arengus mängis eriti suurt rolli Saksi suurvürst August Tugev, kes sündis 1670. aastal Varssavis. Ta kaalus üle 200 kilo, soetas oma eluajal 365 järglast, painutas kõveraks hobuseraudu ja rullis kokku hõbetaldrikuid, pidas üleval sadu armukesi. Tema keha on maetud Krakovi Wavelisse, süda aga asub Dresdenis.

See pidi iga kord võpatama, kui ilus naine mööda läheb.

Kuna August Tugeva eeskujuks oli Päikesekuningas Louis XIV, püüdis ta tema pillavat elustiili kõigiti jäljendada.

Augusti ajal rajati Zwinger ja Grünes Ge wöl be. Zwingeri kogudest viidi suur hulk Vene maa le (Punaarmee hõivas linna mais 1945), aga hea tahte žestina andis N. Liit enamiku võetust tagasi. Zwinger taastati aastaks 1963.

I maailmasõjas jäi Dresden puutumata, kuid veebruaris 1945 pommitasid liitlased linna peaaegu maatasa.

Mõningatel andmetel hukkus 275 000 inimest. Tabamuse sai ka kuulus Frauenkirche, mis taastati alles 1990ndatel.

Dresdenis on elanud Richard Wagner, Carl Maria von Weber ja mõnda aega ka Vladimir Putin. Hitler oli Dresdeni aukodanik.

* * *

Ööbimiskohta jõuame sel päeval hilja. See on Formula tüüpi, kuid õnneks on tualetid ja duširuum tuppa ehitatud.

Baierimaa ja Nürnberg

Oma nime olevat Baierimaa saanud bajuvaaride hõimu järgi, kes jõudis sinna VI sajandil.

Hiljem sündis hertsogkond, mille vallutas Karl Suur. Aastatel 1180-1918 valitsesid Baierimaad Wittelsbachid, kellelt pärineb ka Baieri lipp. Praegu on Baieri 12,5 miljoni elanikuga suurim liidumaa. Baierit kaunistavad Alpid.

Sõjas purustatud Nürnbergist on saanud moodne roheluse ja purskkaevudega suurlinn. Ajalukku on ta läinud sõjaroimarite protsessiga, mida peeti nn õigluse palees. 24 natside peameest said siin surmanuhtluse või eluaegse vangistuse. 1600 natsi üle mõisteti kohut mujal. Hukkamine toimus Spandau vanglas. Poomisele eelistas surma mürgiampulli läbi Hermann Göring. N. Liidu poolt tegutses peasüüdistajana kindral Rudenko.

* * *

Ööbima jõuame Müncheni hotelli Daheim. Hotelliesine on autosid täis pargitud. Hoone on vanapoolne ja lift rikkis. Esmatutvuse linnaga jõuab noorem rahvas veel ära teha. Selgub, et õllesaalis esinemine ei oleks kõne allagi tulnud. Hiigelsaal on rahvast ja melu pilgeni täis.

München - õllelinn

 „München mag Dich!" (München armastab sind!) on Baieri liidumaa pealinna deviis. 2010. aastal valiti München mingitel andmetel kõige elamisväärsemaks linnaks. Sellega võiks ju nõus olla, kui seal oleks natuke vähem autosid.

Linna arengus tuleb märkida kuningate Ludvig I ja II suurt rolli. Nende arhitektuursed plaanid ilmestavad linna senimaani.

Müncheni sünniaastaks peetakse 1158. aastat, Baieri pealinnaks sai ta aastal 1503.

Münchenis peetakse maa - ilmakuulsat Oktoberfesti. München ongi peale kõige muu õllelinn.

Müncheni ülikooli on lõpetanud meie valla tüdruk Ave Mattheus (Tarrend). Temal oli ka suur osa selles, et saime 5. septembri õhtul sealsetele eestlastele kontserdi anda.

Müncheni tähis müntidel on D, autodel täht M ja linna vapp kujutab munka, millega on seotud ka Müncheni nimi.

Linderhofi loss

Linderhofi sõitma hakates tuleb kurvastusega nentida, et kaunid Alpid peidavad end kangekaelselt uttu. Õnneks ei saja. Traagilise saatusega kuningas Ludvig II meenutavad aga tuhanded turistid, külastades nii Linderhofi kui ka Neuschwansteini lossi. Neist esimene suudeti valmis ehitada, teist ehitati 17 aastat, aga ikka jäi see lõpetamata. Kolmas loss, millest pidi saama Versailles' lossi koopia, jäi kavatsuseks. Ludvig, kelle arstid tunnistasid vaimuhaigeks, uppus seni teadmata põhjustel koos ihuarstiga järve.

Peame olema Ludvigile tänulikud ka maailmakuulsa muusikapärandi eest, mille autoriks oli Richard Wagner. Ilma toetuseta ei oleks majanduslikes raskustes siplev Wagner suutnud oma oopereid luua. Wagneri muusikat kuulas Ludvig üksi selleks eraldi ehitatud koopasaalis (Venusgrotte).

Oberammergrau

Alpidest piiratud armas väikelinn on kuulsust kogunud puunikerdajatest käsitöömeistrite ja Jeesuse elu käsitlevate pidustustega, mis toimuvad igal täiskümnendil (esimene oli 1634). Neist oli vaimustatud ka Ludvig II, kes ettevõtmist igati toetas.

Tänutäheks süütavad linna noored tema sünnipäeval 24. augustil lõkked, mis moodustavad L-tähe ja krooni kuju.

Garmisch-Partenkirchen

Väiksest asulast, kus 2002. aastal kõrgus vaid kaks suusahüppetorni, on nüüdseks saanud moodne talispordikeskus kõigi vajalike rajatistega.

Võrulased peaksid seda kohta teadma, sest seal 1936. aastal toimunud taliolümpiamängudel osales ka Võru suusamees Vello Kaaristo. Garmisch-Partenkircheni lähedal asuvad Partnachi kanjon ja Saksamaa kõrgeim mäetipp Zugspitze.

Austria, Salzburg

Salzburg on Mozarti linn, täpsemalt tema sünnilinn. Ajaloolased kinnitavad, et ega ta seda linna eriti armastanud. Turistidele näidatakse aga ikka Mozarti kodumaja ja platsi tema monumendiga.

Edasi väärivad vaatamist piiskop Reitenau rajatud Mirabelli loss ja aed, millega ta austas oma 15 last sünnitanud naist Salomed.

Ülal mägedes kõrgub Hohensalzburgi kindlus, kus 1965. aastal filmiti kuulsat „Helisevat muusikat". Film põhineb tõsilool. Viinis sündinud Maria von Kutschera saadeti leskparun Georg von Trappi juurde guvernandiks.

Mehel oli seitse last. Guvernandist sai peagi Georg von Trappi naine. 1938. aastal pere emigreerus ja 1941. aastal ostis USAsse Vermonti maalapi. Seal asub praeguseni heal järjel hotell Trapp Family Lodge.

* * *

Ööbima sõidame umbes 1400 meetri kõrgusel asuvasse mägihostelisse, kust hommikul avaneb vapustav vaade päikesesäras Alpi mägedele.

Tee üles meenutab tuntud Norra trollide teed, kuid meie pikk buss võtab vapralt kõik 180kraadised kurvid välja. Õhtul saab hostelis St. Martin tantsida ja hommikul erakordselt hea hommikusöögi.

Viin, mu unelm sa... Nii laulis ka meie Miliza Korjus, kes oma „Suurt valssi" filmis Viini metsades. Tänu Straussidele on Viin tuntud ka kui valsilinn. Johann Straussi on selle eest austatud koguni kuldse kujuga Ringstrassel. Teeme jalgsimatka, läbides Schönbrunni lossi aia (Habs burgide kodu), Hofburgi lossikompleksi, mida praegu kasutab ka Austria valitsus, Stefanplatzi ja Straussi kuldkujuga pargi.

Aga Viinist veel: Esimene kohvik Euroopas avati Viinis 1717. aastal. Kuulsas Cafe Centralis istusid omal ajal Stalin ja Trotski ning haudusid revolutsiooniplaani.

Viinis tegutses arhitekt Hundertwasser, kelle hooned on naljakalt ebasümmeetrilised.

Viiniga on olnud seotud hulk kuulsusi: Zweig, Freud, Mozart, Haydn, Beethoven, Schubert, Brahms jt.

Viin ja Budapest asuvad Doonau ääres ja pikka aega eksisteeris Austria- Ungari suurriik. Budapestis viib üle Doonau Elisabethi ehk Sissy sild, mälestusmärgina armastatud kuninganna Elisabethile ehk Sissyle, kes oli väga rikas ja ilus, ent ometi õnnetu. 62aastaselt langes ta terroristi käe läbi.

Viin on keiser Franz Josephi elutöö. Suurejooneline kultuuripärand on ka keskkalmistu, meenutades kunstinäitust. See oli aga Franz Josephi kasupoeg erts hertsog Ferdinand, kelle mõrvamisest sai 1914. aastal alguse I maailmasõda.

Viinis elavad ja töötavad eesti lauljad Anneli Peebo ja Ain Anger.

On öeldud, et kui mujal katab tänavaid asfalt, siis Viini tänavaid katab kultuur. Kes ei usu, mingu vaatama!

Kojusõiduks kulub taas kaks päeva. Aitäh giid Lennardile ja vahvatele bussijuhtidele Kaidole ja Tõnisele!