Ressursitasu sidumine nafta hinnaga heidutab põlevkivivaldu

 (2)
Estonia kaevandus
Estonia kaevandusFoto: Jevgenija Zelenskaja

Vabariigi valitsuse plaan siduda põlevkivi kaevandamistasu nafta maailmaturuhindadega mõjutab tugevalt põlevkivivaldu, mille eelarvest moodustab nn ressursimaks rohkem kui poole.

Põlevkivi ressursitasude võimalik sidumine nafta maailmaturuhindadega on taoti jutuks olnud juba paaril viimasel aastal.

Viru Keemia Grupis, aga ka Eesti Energia Kaevandustes toimuvad suured koondamised on sellele mõttele uut hoogu andnud: eelmisel nädalal ütles majandusminister Kristen Michal, et põlevkiviettevõtete rasket olukorda saaks leevendada sellega, kui maksud sõltuksid nafta maailmaturuhindadest.

“Selle aasta esimeses pooles peaksime jõudma selle idee realiseerimiseni, et maksud sõltuksid nafta ja õli maailmaturuhindadest. See tähendab seda, et kui on kehvad hinnad ja ajad, on ettevõtete maksukoormus väiksem; kui paremad ajad, jagavad nad ühiskonnaga rohkem,” rääkis Michal.

Tema sõnul võiksid maksumuudatused esialgse plaani järgi käiku minna siis, kui naftabarreli hind langeb alla 30 dollari taseme. “Kas ressursitasud langevad siis 90, 95 või 85 protsenti, see on juba arvutuse küsimus. Igal juhul peaksid need langema nii palju, et maksumeede aitaks põlevkivisektoril keerulistel aegadel püsti püsida ja tööhõivet säilitada,” ütles minister.

Põlevkivivaldu muudab see plaan pisut murelikuks − ennekõike seetõttu, et neil pole õrna aimugi, millises ulatuses kavandatavad maksumuudatused neile laekuvat ressursimaksu mõjutada võivad.

Loe edasi Põhjarannikust.