Retkelised külastasid Kumna mõisa

Harku valla Lastekaitse Ühingu, Kumna Kultuuriaida ning kohaliku külaseltsi korraldatud jõuluretk meelitas ilmale vaatamata kohale suuri ja väikesi osavõtjaid. Retk tipnes matkaga mõisaparki ning häärberisse.

Eelmisel aastal teisel advendil valitses jõuluretke ajal igati talvine meeleolu, sest lumi sadas maha juba enne kadripäeva. Seepärast said ka Harkujärvele kogunenud lapsed ja täiskasvanud toona ilusa jõuluootuse ürituse osaliseks.

Tänavu 4. detsembril näitas kraadiklaas soojapügalaid. Jõuluretkele saabunuid leotas põhjalikult lausvihm, mis pärast keskpäeva küll taandus. Aga ilm ei takistanud suurt jõuluretke.

Kultuuriaida perenaine Kaja Rasman oli koos abilistepäkapikkudega sisustanud ruumidesse toreda jõulumaa. Kõik väikesed ja suured külalised said valmistada piparkooke.

Et taevast lumehelbeid alla ei sadanud, siis võis neis naabertöölaual ise paberist välja lõigata. Abivalmis päkapikud korraldasid loterii, õpetasid lapsi kuuseehteid valmistama ning viltima. "Näitame lastele ka seda, kuidas valmistada lindudele nn. Toidukäbisid.

Kuusekäbid tuleb kasta sula searasva täis kaussi. Seejärel tuleb veeretada käbisid kas kaerahelbe- või sihvkataldrikus," rääkisid Kaja Rasman ja tema kaaslannad.

Ost "meeltesegaduses"

Keskpäeval avanesid huvilistele Kumna mõisa peahoone uksed. Rahvast võõrustas mõisahärra Raivo Kalve. "Praegu on mõisa valduses 2,4 hektarit maad ehk siis häärber, osa pargist ja tiik," seletas Kalve külalistele.

Kirju ajalooga häärberis vahetusid peremehed 20. sajandi keskpaigast üsna tihti. "Pärast sõda oli mõis Nõukogude armee käes. Hiljem töötas peahoones Partisani kolhoosi, Keila sovhoosi ning ka Ranna sovhoosi osakonna kontor," rääkis Raivo Kalve. Kui majand välja kolis, jäi hoone laokile.

Sajandi lõpus hakkas Harku vald mõtlema peahoone mahamüümisele. "Ja eks me siis selle nn. meeltesegaduse hetkel soetasimegi. Sest ega ükski normaalne inimene ei osta heast peast mõisa," tunnistas Raivo Kalve naljaga pooleks. Loodustoode OÜ äripartnerid Soomest olevat seda Eesti sõpradele soovitanud.

Kui aastal 2000 ilmusid Kumna mõisa müügikuulutused, ostetigi hoone kahe pakkuja ees ära. "Ainult peahoone. Maatükk tuli planeerida ja riigilt välja osta. Hiljem soetasime ka krundi, kus peal kelder," ütles Kalve.

“Mõis jääb rahvale nii avatuks kui võimalik,” lubas omanik Raivo Kalve. Foto: Allar Viivik

Mõis jääb rahvale lahti

Nüüd on Raivo Kalve ning MTÜ Kumna Mõis hoolitsenud häärberi eest kümme aastat. Nende aastatega on jõutud restaureerida ja korrastada päris palju. 200 ruutmeetrit madalast tiivast on korras. Remonditud on saal, toad ning koridor.

Kahekorruseline tiib sai just tänavu sügiseks väljast krohvitud. Sellel on ees aknad ning uksed ja peal korralik katus.

Värskelt sai mõis läbi Nelja Valla Kogu EL struktuurifondide toetuse. Tõenäoliselt saadakse jaanuaris-veebruaris ka ehitusluba ning kohe pärast seda läheb ehituseks. Toetust on andnud ka PRIA ning Keskkonnainvesteeringute Keskus. Viimase eraldatud raha eest on puhastatud tiik, korrastatud park ning ehitatud lehtla.

"Milline tulevik ootab mõisahoonet, kui see täiesti valmis saab?" uurisid külalised. "Jääb nii avalikuks, kui võimalik. Praegu on siin korraldatud paar vastuvõttu ja pidu, sest maja on veel pooleli," vastas Kalve. Tema sõnul plaanitakse neid ka edaspidi korraldada.

Kahjuks seab piirid majutuse puudumine. Kahekorruselisse tiiba on plaanitud paar külalistetuba. Kahel suvel on Loodustoode OÜ korraldanud mõisas kliendipäeva. Siis on pargis ka teatrietendusi antud.

Ka tulevikus on kindel plaan Kumnas teatrit teha. Samuti plaanib omanik tiibhoonesse väikesi kunstinäitusi.