27.-28. novembril 1920 toimusid esimesed põhiseaduslikud Riigikogu valimised Eesti Vabariigis. Valimas käidi ka aprillis 1919, kuid siis valiti Asutav Kogu. Üleriigiliselt oli valimistel väljas 17 erinevat erakonda, valimisrühma ja nimekirja.

Esimesed Riigikogu valimised Haaslava mail

Ettevalmistused valimisteks algasid aegsasti. Nii moodustati juba septembrikuus kolm Haaslava valla valimisjaoskonda ja valiti valimiskomisjonid.

Valimisvõitlus käis sama moodi nagu ka meie päevil. Valijale lubati maad ja taevad kokku, kui ta ainult oma hääle ”õigetele meestele” annaks. Tõsi, mingeid ajalisi piiranguid valimispropaganda tegemiseks ei olnud. Veel 26. novembril toimusid erinevad kõnekoosolekud.

Haaslaval toimunud koosolekust kirjutas ajaleht “Postimees” - 23. november 1920:
“Rahvaerakonna koosolek Haaslaval oli pühapäeval, 21 novembril. Kõnelema oli Tartust sõitnud ajakirjanik J. Viik. Kõnekoosolek algas kell 14.30, s.o. kohe pärast sotsiaaldemokraatide koosolekut sealsamas seltsimajas. Kõne võeti kiiduavaldustega vastu. Rahvast oli palju. Läbirääkimistel oli vaielust peamiselt sotsiaaldemokraat Leopold Johansoniga, kes oma erakonda süüdistuste vastu kaitses. Tööerakond ja Põllumeeste kogu ei julgenud üldse avalikult välja tulla.

Väike eelis oli neil erakondadel, kelle käsutuses olid omad ajalehed – ”Postimees” Rahvaerakonnal, ”Kaja” põllumeestel jne.

Valmispäevade ajaks kehtestati kogu riigis sõjaseisukord

Igale hääleõiguslikule valijale anti nädalapäevad enne valimisi allkirja vastu välja valimissedel. Võimalike korratuste ärahoidmiseks pandi valimispäevade ajaks kogu riigis maksma sõjaseisukord.

Valimised möödusid Haaslaval rahulikult.

Riigikogu valimiste jaoskonna protokoll, 29. november 1920:
Haaslava Esimene jaoskond, asukohta Haaslava vallamajas, jaoskonna esimees Juhan Ivane, liikmed Juhan Voites ja Leonhard Uudel ning sekretär Arved Koppel. Selleks, et valija võis tunnistaja juuresolekuta oma sedeli ümbrikku panna, oli vallamaja saalis eraldatud koht, mis iseäraliste vaheseintega varjatud.
Jaoskonna hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas oli 866 inimest, neist 385 meeste- ja 481 naesterahvast. Üleüldse võtsid hääletusest osa 635 kodanikku, neist 309 meeste- ja 326 naesterahvast.
Maksvusetuks tunnistati seitse sedelit: ühes ümbrikus oli nimeta kiri ilma valimissedelita, kolmes ümbrikus olivad valimissedelid ühes nimeliste tunnistustega, kahes ümbrikus olivad kumbaski kaks valimissedelit ja ühes ümbrikus oli valimissedel tundmatu nimega ”Minna Leena” allakirjutatud.
Valimiste ajal ilmus valimisruumi joobes olekus valija Widrik Krull, keda sellepärast valima ei lastud. Muid iseäralisi juhtumisi valimisjaoskonnas ette ei tulnud. Haaslava Teine jaoskond Unikülas, esimees Ado Peterkop, liikmed Jaan Tamm ja Jaan Voltri ning sekretär Ado Kalpus. Valimiste tuba oli eesriide läbi kaheks jaotatud. Jaoskonna hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas oli 357 inimest, neist 164 meeste- ja 193 naesterahvast. Hääletusest võtsid osa 144 mees- ja 163 naesterahvast. Maksvusetuks tunnistati kolm sedelit: ühes ümbrikus oli valimissedel ära rikutud ja kahes ümbrikus olivad kumbaski kaks valimissedelit. Valimiste ajal mingeid korrarikkumisi ette ei tulnud. Haaslava Kolmas jaoskond Raja talus, esimees Peeter Sulbi, liikmed Gustav Oinus ja Oskar Klaos ning sekretär Karl Heison.
Talu tagakambris oli hääletamiseks eraldatud koht. Jaoskonna hääleõiguslikkude kodanikkude nimekirjas oli 33 inimest, neist 17 meeste- ja 16 naesterahvast. Üleüldse võtsid hääletusest osa 24 kodanikku, neist 15 meeste- ja 9 naesterahvast.
Mingeid iseäralisi juhtumisi valimisjaoskonnas ette ei tulnud.“

Kokku oli Haaslaval kolmes valimisjaoskonnas 1256 hääleõiguslikku kodanikku, kellest käis valimas 866 kodaniku, ehk ligi 70%.

Keda toona usaldati?

Haaslava vallas olid valimistulemused: Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei 483, Põllumeeste Kogud 200, Eesti Rahvaerakond 145, Eesti Iseseisev Sotsialistlik Töölispartei 64, Kristlik Rahvaerakond 17, Tööerakond 13, baltisakslased 6, Tallinna ametiühingud 5 ja majandusrühm 1 poolthääl.

Seega said sotsiaaldemokraadid (ehk nagu tollal rahvakeeles öeldi - sotsid) Haaslaval rohkem hääli, kui kõik teised erakonnad ja nimekirjad kokku. Valimistel saavutatud häälte hulk oli sõltuvuses tehtud eeltööga.

Suurerakondadel oli 1920. aasta sügiseks Haaslava vallas oma toetajaskonnad: Eesti Sotsiaaldemokraatilise Tööliste Partei Haaslava Ühing (juhid – Sillaotsa koolijuhataja Aksel Rüütli, valiti 1926 Riigikogusse, Sillaotsa koliõpetaja Ferdinand Parson ja Peeter Laane), Eesti Rahvaerakonna Haaslava osakond (juhid, endine vallasekretär Jaan Väljaots ja taluperemehed Jaan Koort ning Gustav Lukk) ja Haaslava Põllumeeste Kogu (juhid, taluperemehed Karl Rattasepp, Voldemar Pihlapuu, Villem Põderson).

Kohalikus vallavolikogu eesotsas olid sotsiaaldemokraadid (seda kogu aeg perioodil 1917-1934), kes esindasid valla vaesemat rahvast ja nende oponendiks olid suurtalunikest põllumehed, kes esindasid vähe asisemat rahvast.

Selle tõttu oli ka sotsiaaldemokraatide suur valimisedu Haaslaval ette arvata, imelik oli aga asjaolu, et iseseisvad sotsialistid (Tartumaa komitee juht Hans Heidemann) ja Tallinna ametiühingud, kes olid sisuliselt kommunistid, said siis kokku 69 poolthäält. Kindlasti oli ootamatu ka see, et nii Tööerakond, kellel oli üle Eesti väga suur toetus, kui Kristlik Rahvaerakond, said Haaslava vallas naeruväärselt vähe hääli.

Naabervaldades, Vana Kuustes ja Võnnus, oli võitja Põllumeeste Kogu ja teisel kohal oli Rahvaerakond, muud erakonnad ja nimekirjad said hääli palju vähem.

Pealinnas - Tallinnas olid võitjad kommunistid ja teisel kohal oli Tööerakond. Tartus sai võidu Jaan Tõnissoni Rahvaerakond ja teisel kohal olid sotsiaaldemokraadid.

Valimiste tulemusena valiti Riigikogusse: Tööerakond 22 saadikut, Põllumeeste Kogud 21 saadikut, Eesti Sotsiaaldemokraatiline Tööliste Partei 18 saadikut, Eesti Iseseisev Sotsialistlik Tööliste Partei 11 saadikut, Eesti Rahvaerakond 10 saadikut, Kristlik Rahvaerakond 7 saadikut, Tallinna Ametiühisuste Kesknõukogu 5 saadikut, Saksa Balti Erakond 4 saadikut, Vene Rahvusline Liit Eestis 1 saadik ja Majandusline Rühm 1 saadik. Muud valimisnimekirjad jäid alla 1 protsendi künnise.