Riigikohus ei andnud eluaegsele vangile Romeo Kaldale kandideerimisõigust
Politseiniku tapmise eest eluaegset vangistust kandev Romeo Kalda ei saanud õigust kandideerida kohalike omavalitsuste valimistel, kuigi kasutas vaidlustamiseks kõiki võimalusi kuni riigikohtuni välja.
Viru vanglas eluaegset vangistust kandev politseinikutapja Romeo Kalda esitas avalduse Jõhvi volikogusse kandideerimiseks üksikkandidaadina. Kandideerimise ankeedis, kus kandidaat peab allkirjaga kinnitama, et ta vastab kõigile kandidaadile esitatavatele nõuetele, on maha tõmmatud see rida, kus kandidaat kinnitab, et teda ei ole kohtu poolt kuriteos süüdi mõistetud ja ta ei kanna vanglakaristust, kirjutab BNS.
Nii kohaliku omavalitsuse volikogu valimise kui riigikogu valimise seaduse kohaselt ei saa kohtu poolt süüdi mõistetud ning vanglakaristust kandev isik hääletada ega kandideerida nendesse kogudesse, kuid Kalda sellise seadusega rahul pole.
Septembri keskel lükkas Jõhvi vallavalitsuse valimiskomisjon Romeo Kalda kandideerimisavalduse tagasi. Jõhvi vallavalitsuse valimiskomisjoni esimees, vallasekretär Piia Lipp ütles siis BNS-ile, et valmiskomisjon tagastas Romeo Kaldale tema esitatud kandideerimisavalduse, kuna seaduse järgi puudub Kaldal kandideerimisõigus.
Seepeale esitas Kalda kaebuse Ida-Viru maakonna valimiskomisjonile, mis jättis aga 16. septembril alama astme valimiskomisjoni otsuse jõusse. Kalda ei saanud soovitud lahendit ka vabariigi valimiskomisjonist, mistõttu pöördus lõpuks riigikohtu poole. Kõrgeim kohtuaste otsustas aga teisipäeval jätta Kalda kaebuse rahuldamata.
Tänavu jaanuaris arutas riigikohus Romeo Kalda kaebust Viru vangla peale, kes jättis 2011. aasta veebruaris läbi vaatamata Kalda taotluse osaleda sama aasta märtsis toimunud riigikogu valimisel. Vangla viitas just sellele seadusepügalale, mis jätab vangid ilma hääletamisõigusest.
Riigikohus võttis otsuse tegemiseks seisukoha riigikogult, õiguskantslerilt, justiits- ning välisministrilt, kes kõik tunnistasid, et praegu kehtiv seadus on vastuolus Euroopa inimõiguste kohtu praktikaga. Õiguskantsler on eelnimetatud valimisseaduse normide muutmise vajadusele varem tähelepanu juhtinud ka oma pöördumises riigikogu põhiseaduskomisjoni poole.
"Toonased arutelud riigikogu põhiseaduskomisjonis ja küsimuse arutamiseks kokku kutsutud laiapõhjaline nõupidamine ei viinud vajalike seadusemuudatuste algatamisele. Siiski on õiguskantslerile teadaolevalt praeguseks ajaks taas alustatud sama küsimuse analüüsimist riigikogu põhiseaduskomisjonis," teatas õiguskantsler Põhjarannikule, kelle arvates on seadus vastuolus ka kahe põhiseaduse paragrahvi koostoimes.
