Fr. K. Akelist kui esimese põlve Eesti poliitikust rääkis ajaloolane Toomas Hiio. Halliste vallavanem Andres Rõigas rõhutas oma kõnes, et paljude Mulgimaalt pärit tuntud isikute seas on Fr. K. Akel üks nimekamaid. Ta soovis, et tulevikus, avaldades austust riigimeestele, ei pea me seisma hävitatud kodude kalmudel, vaid õuedes, kus on pöetud muru ja õitsevad lilled ning korstnast tõuseb suits.

Mälestuskivi ette asetati lilli ja süüdati küünlaid. Laulsid Eesti Üliõpilaste Seltsi meeskoor ja Halliste Põhikooli mudilaskoor.

Nüüd avatud mälestuskivi näol on tegu sama monumendiga, mis kümme aastat tagasi esmakordselt avati mõni kilomeeter eemal kunagise Kaubi karjamõisa pargis. Nagu tõdes Trivimi Velliste, võime ajaloolise mälu täpsuse huvides rõõmustada, et taasavatuna asub see Fr. K. Akeli õige sünnikoha lähistel Halliste-Rakitsa tee ääres.

Mälestuskivi avamisele järgnenud kõnekoosoleku algul Halliste kooli aulas esitlesid Fr. K. Akelile pühendatud uut postmarki Eesti Posti juhatuse esimees Ahti Kallaste ja margi kujundanud kunstnik Lembit Lõhmus. Soovijad said lasta tembeldada margistatud ümbriku esimese päeva postitempliga.

Fr. K. Akeli elust ja tegevusest kõneles aulas ajaloolane Küllo Arjakas. Oma isa mälestusi Akelist meenutas korporatsiooni Fraternitas Estica vilistlane Tiit Raukas. Fr. K. Akelist Eesti Üliõpilaste Seltsi esimehena rääkis praegune EÜS esimees Mikk Vainik, Akelist kui põlisest mulgist Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak. Avatud oli Fr. K. Akelile pühendatud näitus. Pärast käisid asjahuvilised Halliste surnuaial Fr. K. Akeli vanemate hauaplatsil, kus selgus, et taastamist vajaksid tormis langenud puu poolt murtud kivirist ja kahjustatud metallist piirdeaed.

Fr. K. Akel sündis 5. septembril 1871 Kaubi karjamõisa omaniku pojana ja lõpetas 1897 Tartu ülikooli arstiteaduskonna. Haritud ja mitmekülgse mehena tegutses ja pälvis ta elu jooksul tunnustust nii silmaarsti, riigimehe, diplomaadi, poliitiku kui ka seltsitegelasena. 1924. aastal oli ta Eesti Vabariigi riigivanem. Lisaks oli ta kolm korda erinevates valitsustes välisminister ning kuulus Riigikogu ja Rahvuskogu koosseisu. Ta oli ka Eesti Olümpiakomitee president, teatriosaühingu Estonia juhatuse esimees jne. Pikalt oli Fr. K. Akel välisteenistuses, esindades Eestit saadikuna Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Saksamaal ja Hollandis.

1940. aastal alanud punaterror hävitas nii Fr. K. Akeli töö, tema enda kui ka ta perekonna. Fr. K. Akel hukati nõukogude okupatsioonivõimude poolt 3. juulil 1941 Tallinnas. Tema abikaasa Adele ja tütar Asta küüditati, poeg Friedrich arreteeriti, tütred Vilma ja Lia pidid elama paguluses. Tema sünnikoht Nosi karjamõis hävitati 1970-ndatel aastatel sotsialistlike maaparandustööde käigus. Kuid Eesti riik, mille ülesehitamises oli Fr. K. Akelil oluline roll, on jäänud püsima.