Riik eelistab riigigümnaasiumi asukohana Jüri alevikku

 (1)
10. klassi sisseastumine GAG-is
Foto: Madis Kallas

Harjumaa kuuest riigigümnaasiumist plaanitakse üks ehitada Rae valda ning riigipoolne nägemus on rajada uus gümnaasiumihoone valla keskusesse Jürisse, kuhu on hea ligipääs nii valla erinevatest piirkondadest kui ka naabervaldadest.

540kohaline riigigümnaasium valmiks tänaste ootuste järgi 2019/2020. õppeaasta alguseks, mil tänaste prognooside järgi on sama aasta kevadel Rae vallas 500 gümnaasiumiealist noort, kuid sellest järgnevatel õppeaastatel on näha rahvastikuregistri andmetele toetudes õpilaste
arvu kasvu.

„Jüri alevik on riigigümnaasiumi asukohana haridus- ja teadusministeeriumi poolt vaadates esimene eelistus, sest tellitud Geomedia uuringu järgi on Jüri sobilik nii geograafilistel kui ka logistilistel põhjustel,“ kõneles vallavanem Mart Võrklaev. Uuringu tulemustes on toodud välja, et kuna Jüri jääb Tallinnast u 10 kilomeetri kaugusele ning on see logistiliselt hästi ligipääsetavas kohas, asudes nii Tartu maantee kui Tallinna ringtee ääres, siis riigigümnaasium saab teenindada ka naabervaldade õpilasi Kiilist, Raasikult ja Koselt.

Teised Harjumaa eelistatud riigigümnaasiumid asuvad väljaspool Tallinna Laagris (Saue vald), Tabasalus (Harku vald) ja Viimsi keskuses. Võrklaeva sõnul leidis riigipoolne ettepanek rajada riigigümnaasium Jürisse volikogu poolt 15. märtsi istungil põhimõttelise heakskiidu. Samuti viisid kohtumised munitsipaalgümnaasiumi töötajate, hoolekogu ja vilistlaskogu ning valla elanikega tõdemuseni, et Jüri on asukohana vastuvõetav.

Seotud lood:

Riigigümnaasiumi tulemine nõuab uusi bussiliine

Elanikele suunatud infokoosolekul, mis toimus 23. märtsil, kerkis Võrklaeva sõnul seoses riigigümnaasiumi tulemisega üles küsimus, milline saaks olema ühistranspordiühendus kahe rahvarohke aleviku Peetri ja Jüri vahel, et Peetri piirkonna lapsed saaksid iseseisvalt koolis käia.

Ühistranspordiühendus on juba alates selle aasta sügisest kahe rahvarohkema aleviku Jüri ja Peetri vahel olemas. „Septembrist alustab tööd uus bussiliin nr 132, mis sõidab tööpäevadel mööda Vana-Tartu mnt-d ka läbi Järveküla ja Rae küla kaheksa korda, kuid uus bussiliin ei pruugi ära katta kogu liikumisvajadust juhul, kui vallas töötab riigigümnaasium,“ kommenteeris vallavanem ühistransporditeemat.

„Valla kohus on tagada koolilastele liikumine kodu ja kooli vahel ning riigigümnaasiumi tulemisega tuleb ennetavalt üle vaadata kogu kohalik ühistranspordivõrk. Kui vaja, tuleb lisada uusi bussiliine, et oleks ligipääs koolile igast valla piirkonnast,“ lisas Võrklaev.

Vallavanema hinnangul on Jürisse rajatav 540kohaline riigigümnaasium valla jaoks kindlasti kohaline mõistlik tegu. „Oluline on siinjuures välja tuua ka see, et kuna riik ei näe ette kahe töötava gümnaasiumi asumist ühes vallas ja ühtlasi pole sellel ka mingisugust õppetööd soosivat või majanduslikku põhjendust, siis tänasest kohaliku omavalitsuse poolt ülalpeetavast Jüri gümnaasiumist saab põhikool,“ kõneles Võrklaev, kes resümeeris, et kokkuvõttes on oluline
see, et riigigümnaasiumi tulemine tagab kvaliteetse hariduse kättesaadavuse oma koduvallas nii põhi- kui ka gümnaasiumihariduse puhul.

Gümnaasiumihoone arvel saab vald juurde ka ligikaudu 250 põhikooli kohta ja tulenevalt viimaste aastate kiirest laste arvu kasvust on lisanduvad põhikoolikohad Võrklaeva sõnul igati vajalikud.

Aprillikuu volikogu istungil plaanib Rae vallavalitsus küsida volitust, et alustada haridus- ja teadusministeeriumiga läbirääkimisi riigigümnaasiumi rajamiseks.



Riigigümnaasium toob valla haridussüsteemi uusi võimalusi

Riigigümnaasiumi kontseptsioon paneb rõhku õpilaste ettevalmistamisele
edasisteks õpinguteks. Õpilastele pakutakse sarnaselt kõrgkooliga rohkem
paindlikkust isikliku õppeprogrammi koostamisel. Lisaks riikliku õppekava kohustuslikele kursustele saavad õpilased valida mitmeid valikkursuseid.

Abivallavanem Jens Vendeli sõnul on riigigümnaasiumi üks olulisi plusse
kindlasti akadeemilisem ja rahulik õppekeskkond. Gümnaasiumihoone on iseseisev ja seal õpivad ainult gümnaasiumiastme noored.

Erinevalt alg- ja põhihariduse omandamisest ei ole gümnaasiumihariduse
saamise juures ka enam esmatähtis kooli vahetu lähedus, vaid suuremate õpilaste jaoks muutub oluliseks õpikeskkond. „Gümnaasiumiealine
noor on juba iseseisvam ja tema hindab rohkem valikuvõimalusi
ning head koostööd pedagoogidega.

Riigigümnaasiumi kontseptsioon võimaldab seda õpilastele pakkuda ning
üks suur riigigümnaasium, kus töötavad heal tasemel õpetajad, suudab tagada ootuspärase teenuse kvaliteedi,“ kõneles Vendel.