Riik kuulub rahvale, mitte poliitikutele
Minu jaoks on olnud kodukandi inimeste esindamine riigikogus suur au. Ainult kodukandi inimesed ja siinne tegelik elu on see, millele tuginedes on mul olnud võimalik asju korda saata ja Eesti poliitikakujundamises osaleda. Paljud võiksid küsida, et mida see Eesti poliitikakujundamises osalemine tähendab? Kas see tähendab seda, et suudad leida võimalusi rahaeraldusteks kohalikele koolidele, seltsidele olgu saja, tuhande või miljoni krooni kaupa? Või on seda ka valimiseelne kommikott või tuhat krooni mõnele ühendusele peo pidamiseks? Jah, kindlasti on hea tahte kõrval ka see omal väiksel moel poliitikategemine.
Nii võin minagi seista Järvamaal oma kümnekonna koolihoone ees ja rääkida, et olen aidanud nii sinna kui mõnele seltsile raha leida. Eks seegi ole oluline!
Aga minu arvates on riigi poliitikakujundamine rohkem siiski süsteemide ehitamine selliselt, et võimalikult vähe asju sõltuks kellegi heast tahtest või erakonnapoliitilisest tutvusest. Riik ei ole erakondade oma, vaid Eesti rahva oma. Selliselt asjadele lähenedes ei oleks õige rääkida isiklikust teenest või abist riigi rahajagamisel.
Pean enda tegevuse peamiseks osaks osalemist maaelu- ja põllumajanduspoliitika kujundamisel. Mul on olnud hea võimalus osaleda põllumajandusministrina Euroopa Liiduga põllumajanduse liitumistingimuste leppimisel ja kuigi läbirääkimiste baas oli kehvakene, arvan, et me saime päris head tingimused, mis on siiani enam-vähem vastu pidanud.
Järgneval perioodil olin riigikogu maaelukomisjoni esimehena üheks peamiseks eestvedajaks EL 2007–2013 aastate maaelu rahade meetmete kujundamise juures. Arvan, et ka siin on meil läinud päris hästi, sest tookord koostatud maaelu arengukava kehtib oma põhiosas muutmata kujul ka praeguse valitsuse ajal. Iseäranis hea meel on, et suutsime omal ajal kogu maaelu arengukava 14 miljardist tervelt 1,4 miljardit krooni suunata nn LEADER lähenemisele. Seda on suhteliselt kordades rohkem kui meie naaberriikides. Seepärast ma tunnen alati salakesi sisemist rahulolu, kui näen, et seda või teist Türi valla inimeste ettevõtmist on toetanud kohalik koostöökogu. See on osutunud õigesti toimivaks süsteemiks. Kõik need on sellised pikaajaliselt kogutud kogemused, mis on andnud mulle ka poliitilise pagasi tegutsemiseks riigikogus, et arvamustega arvestataks. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ühe ministrikandidaadina loodan, et õnnestub eestvedajana osaleda ka uuel, 2014–2021 EL rahastamisperioodi maaelupoliitika kujundamisel.
Suutsime maaelukomisjoni aktiivsel sekkumisel hoida ära liiklusseaduses olukorra, kus suur osa traktoriste, kellel on ainult B-kategooria juhiload, oleks pidanud minema uusi juhieksameid tegema. Koos kolleeg Kalev Kotkasega olime eestvedajaks muudatusele, millega muutus tulumaksuvabaks FIE ettevõtte (näiteks talu isalt pojale) üleandmine. Eelnõu esitasime 2009. aasta novembris ja alles 4 kuu pärast esitas sama idee ka valitsus, aga eelnõude liitmisel jäi kehtima lõpuks meie sõnastus. Ka sellised väiksed töövõidud, mis lahendavad aastaid kestnud probleemid, on olulised!
Arvan, et meie elu on liialt ühele poole kaldu ja praegune valitsusliit ei püüagi ühiskonnas tasakaalu saavutada. Seepärast on väga vaja, et uus valitsus toetaks laiemale kandepinnale. Sotsiaaldemokraatlik Erakond pakub täna Eestis ainsana sellist maailmavaadet, mille eesmärgiks on ühiskonnas suurema tasakaalu saavutamine. Ja see sobib kindlasti ka Türi inimestele. Toetage seda!
