Riisikad tegid sügisretke rabasse

Käes on kirju sügis, mis on tänavu pikalt väga sõbralik ja soe olnud. Kuigi ei saa vihma puuduse üle kurta, otsustasime siiski lastega koos koduraba üle vaadata.

Sügise sünnipäeva rabas tähistada on igati sobilik. Õpetaja Ene vedas matka ja arvas, et ka kõige väiksemad suudavad rabaretkele vastu pidada. Suuremad kolm rühma matkasid nagu alati, esmalt läbi metsa ja üle veerohke kraavi ning siis hanereas jänese haake tehes turbaaukude ja laugaste vahel. Kõige suurema lauka juures mõõdeti kaasavõetud rehavarrega turbakihi paksust ning väänati peotäie turba seest hulgaliselt vett. Sai selgeks, miks pealt see suur vesi silma ei paista.

Leiti üles tuttavad marjapõõsad ja maitsta sai mustikaid, sinikaid ning pohli. Kahjuks olid jõhvikad raba algusest juba ära korjatud. Murakalehelt saime kinnitust, et siingi oli suvel mari küljes olnud. Seeni nägime vaid üksikuid ja need olid vanad või mittesöödavad.

Kukeseene rühma lapsed koos õpetaja abi Merlega tulid lühemat teed pidi otse rabasse jättes vahele metsaraja ja suure kraavi. Lapsed otsisid suure huviga uusi seeni kuni leidsidki vana kuuse alt korvi šokolaadist seentega.

Seened olid juhtumisi Rauma linnast Haiba rabasse tee leidnud ja nüüd valmistasid lastele headmeelt. Rabast väljumisel tuli taas ületada tihedasse võsasse kasvanud kraav üle peenikese purde. Kõik lapsed oli väga vahvad matkajad ja tulid retkega hästi toime. Koju jõudes oli peale lõunasööki uni nii magus.