Riisipere mõis äratatakse uuele elule

Aastakümneid tühjana seisnud Riisipere mõisal vahetatakse katust, aknaid ja uksi. Pööre paremuse poole toimus pärast seda, kui mõisa omanikeks said isa ja poeg Pärs.

Pilvi Karu töötas aastatel 1964-1984 Riisipere lastekodus õpetajana. Lapsi oli esialgu saja ringis ja pärast kuuekümne ringis. Lapsed elasid mõisa peahoones, kaheksaklassilises koolis käidi madalamas majas.

Teine maakonna lastekodu paiknes Murastes. “Harju rajoon ei suutnud kahte lastekodu üleval pidada.

Murastes tehti varem juurdeehitusi, aga Riisiperes ei tehtud midagi,” meenutab Pilvi. 1984. aastal viidi Riisipere lastekodu lapsed Murastesse üle.

Tühjaks jäänud mõis kuulus endiselt Riisipere sovhoosi alla. “See oli aeg, kui meil kasutati poola restauraatoreid. Oli mingisugune lootus, et see mõis saab taastatud, et poola ehitajad tulevad peale, aga siis läksid nad minema,” kurdab Pilvi.

“Õpilased käisid kartuleid võtmas ja rohimas, ööbisid siin mõisas. Siin olid isegi merekooli poisid,” meenutab pensionär Ralf Klooster, kes kolis perega Riisipere mõisa moonakamajja 1984. aastal.
Kui Nissi vald Riisipere mõisa müüki pani, ostsid selle 1999. aastal 250 000 krooni eest Ave Rusi, Aavo Leetsalu, Pille Nightingale ja James Nicholas Benjamin Nightingale.

“Ostu-müügilepinguga ja pandilepinguga võtsid ostjad kohustuse kolme aasta jooksul remontida, vajadusel välja vahetada hoone katuse, välisuksed ja aknad, ning alustada alates 1999. aasta sügisest hoone kütmist tavapärasel kütteperioodil,” selgitab Nissi vallasekretär Mare Rabi.

Loe edasi Harju Elust.