Teiselpool lihaletti ootas kliendi tellimust suur ja esmapilgul tähtsana näiv daam. „Ta liikus väga väärikalt ja aeglaselt. Võttis mu kalatüki ja üritas seda plastkarpi pista. Sinna see ilmselt ei mahtunud ja ma soovitasin, et pistku see lihtsalt kilekotti."

Daam võttis soovitust küll kuulda, kuid vaatas enne kilekoti puudutamist Eevale sügavalt silma ja sõnas: „Kilekott on saatanast!"
Eeva arvas enda sõnul, et kuulis midagi valesti ja küsis: „Kuidas, palun?" Daam pistis kalatüki ruttamata, pisut pusserdades kotti, vaatas siis kliendile uuesti sügavalt silma ja vastas iga sõna rõhutades: „Kilekott on saatanast!"

See lõi kala kätte saanud ostja lõplikult pahviks. „Olin pehmelt öeldes relvituks tehtud," tõdes ta. „Jalutasin tööle tagasi ja mõtlesin, et miks on kilekott lausa saatanast ja miks just Rimi lihaleti tädi mulle seda ütlema pidi. Kas Rimis käima läinud on uus kristliku alatooniga kilekotipoliitika? Milline pakendamisviis siis jumalast on?"

Eeva esimene küsimus sai edasi antud Rimi Eesti Food AS kommunikatsioonispetsialist Katrin Batsile. Selgub, et kilekottidesse suhtutakse Rimis tõepoolest teatud määral ja õigustatult taunivalt. „Rimi oli esimene jaekett, kes lõpetas toodete täiendavalt kilekottidesse pakendamise, kuna meie põhiväärtuste hulka kuulub keskkonnasäästlik tegutsemisviis," vastab Bats.

„Küll aga antud teenindaja poolt sõnastatud kommentaari me loomulikult heaks ei kiida ning plaanime temaga sel teemal rääkida," lisas Bats.