Rivitantsijad pidasid seiklusrajal sünnipäeva
Sügisel möödus 15 aastat rivitantsu „maaletoomisest" Eestis. Märjamaal oli esimene treening 14. veebruaril 2003, mille kutsus kokku Tiina Laube ja õpetajaks oli Urve Pregel Kehtnast. Rahvamajja oli saalitäis huvilisi tulnud, kes kõik püüdlikult ingliskeelseid tantsusamme järele tegid ja tunni lõpuks viis tantsu enam-vähem selgeks said. Oi, kui keerulised need esimesed tantsud tundusid! Nüüd, kui kümne aasta jooksul on õpitud sadu tantse (peale 500-ndat ei viitsinud keegi neid enam kokku lugeda), ajab see naerma, sest praegu tunduvad esimesed tantsud ülilihtsad.
Esimestest alustajatest on meie ridadesse jäänud viis inimest, aga suurem osa tantsijaid - kohalikud õmblejad, õpetajad, teenindajad jt - on rivitantsuga tegelenud ligi viis aastat. Kümme aastat tagasi alustas ka Gairy Salk, kes peale paari aastat võttis õpetamise järje üle ja hetkel juhendab kord nädalas tantsijaid nii Märjamaal kui ka Sipas.
Aastapäeva tähistamine
Niisiis, kui sügisel hooaeg algas, oli selge, et mingil moel peaks oma hobitegevuse 10. aastapäeva tähistama.
Sõbrapäevaks sai välja kuulutatud avalik tasuta tantsutreening kõigile huvilistele. Tants on ju suurepärane liikumistreening ning ajugümnastika, samas emotsionaalne. Line-tantsu puhul on ka see eelis, et ei pea olema koos kaaslasega nagu rahvatantsus.
Meid vaatama ja kaasa tantsima tuli umbes paarkümmend inimest, nende hulgas nii endisi tantsijaid, kolleege kui ka Varbola tantsijad. Tantsuproovi mahtus lilli-õnnitlusi, uute tantsude õppimist ning koos tantsimist, õhtu lõppes muidugi kringli ja tordi söömisega. Meie järel oma proovi alustanud segarühm Laaberjalg kinkis meile paar tantsu oma repertuaarist.
Panime end proovile
Aastapäevaprojekti kõige olulisem osa toimus aga 4. mail Padisel. Otsustasime endile kinkida ühe vahva kevadise koolituspäeva. Padisel Kallaste turismitalu territooriumil võttis meid vastu OÜ Seiklusring eesotsas Valdo Kanguriga. Soojenduseks tegime mõned meeskonnatöö harjutused, mis nõudsid üksteise usaldamist, kuulamist ja kokkuleppimist.
Seitsmeteistkümnele naisele pole see küll lihtne ülesanne, aga peale paari harjutamiskorda läks stopperiga võetud aeg üha paremaks. Siis jagati meid vastavalt julgusastmele kaheks: ühed, kes olid valmis riskiks ronida igale poole ja tegema läbi kõiki madalseiklusraja elemente ja teine rühm, kes arvas, et päris kõigeks nad valmis ei ole.
Traksid peale, töökindad kätte, kiivrid pähe ja nii see algas. Läbisime ennast ületades ja üksteist julgustades igasuguseid puude otsa ja üle jõesängi ehitatud köisradasid. Ei olnud vahet, kas oled vanuses 20+ või 50+!
Mõnusaks lõpetuseks oli õhusõit zip-line´l, julgemad proovisid ära ka atraktsiooni, kohaliku nimetusega „Rakett", mis andis aimu benji-hüppel saadavast tundest. OÜ Seiklusring autasustas meid kõiki osavõtliku meeskonnakaaslase tunnistusega osalemise eest Padise seikluspargi meeskonnatreeningul.
Pärast lõunapausi algas turismitalu aasta tagasi avatud laululaval meie tantsuproov.
Õppisime paar uut tantsu ja treenisime kava 10. mai kontserdiks. Oli selle kevade esimene tõeline lühikese varruka ilm!
Iidne Padise klooster
Meie programm jätkus 20- minutise jalgsimatkaga läbi imeilusa mustikapalumänniku Padise kloostrini. Seal ootas meid keskajahõngulises riietuses giid, kes tutvustas 14. sajandi alguses ehitatud tsistertslaste kloostri põnevat ajalugu.
Saime teada, et kloostri õitsenguajaks olid 1400-ndad aastad ja 1622. a kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf kloostri Riia toomhärrale Thomas von Rammile, kelle suguvõsa elas seal 1622. aastani, mil klooster välgust süüdatuna varemeteks põles. Peale seda ehitati kloostri kõrvale mõis, mis 1920.a natsionaliseeriti.
1998. aastal ostsid Rammide suguvõsa järeltulijad mõisa ära ja on selle praeguseks kenasti korda teinud. Meiegi lõpetasime oma päeva mõisa restoranis, kuhu meile oli valmis pandud kohvilaud.
Uksel õnnestus kohtuda ka ühe omaniku von Rammiga, kes tervitas meid rõõmsalt naeratades eesti keeles. Saime teada, et ta tegutseb Padise põhikoolis inglise keele õpetajana. Restorani ruumid olid tõeliselt uhked ja vaatamisväärsus omaette. Soovitame seda kanti julgelt kõigile, kes pole veel sinna sattunud. Liiatigi võttis sõit Padisele läbi Riisipere ainult kolmveerand tundi aega.
Oli tõeliselt turgutav sünnipäev: sai panna ennast proovile, õppida paremini tundma oma tantsukaaslasi, näha uusi paiku ja värskendada mälu ajalooteadmistega, sai rõõmu tunda ja koos tegutseda. Täname Märjamaa vallavalitsust toetamast selle päeva toimumist mittetulundusliku tegevuse projektide raames.
Inga Kangur, tegelenud linetantsuga 10 aastat
