Roela pani oma külad ja rahva raamatusse
Meie elu, olemine ja tegemised on panndud raamatusse! „Enam kui 30 aasta jooksul on Roela koolis õpetaja Maret Tralla juhendamisel koostatud Roela aleviku ja selle ümberkaudsete asulate ja objektide kohta 37 põhjalikku kodu-uurimistööd, mis tutvustavad elanikkonna eluolu ja sündmusi muinasajast tänapäevani. Töödes on palju meile äratuntavaid paiku ja olulisi mälestusi, koostamise käigus on kohtutud mitmete tuntud inimestega meie endi keskelt, tehtud hulgaliselt fotosid," seisab eessõnas.
Raamatus kajastuvad Roela kooli õpilaste Sirli Kormiku tööd metsast kui kultuurinähtusest ja pärandkultuuriobjektid Roela piirkonnas, Emili Õuna poolt uuritud Kunda jõeäärsed Vinni ja Juhan Kormiku sama teema jätkuna valminud Kunda jõeäärsed Rägavere valla maa-alal. Oosi Roela kultuuripildis on uurinud Kaja Jaanson, Saara sood kui ürgset loodusmälestist Indrek Limbak. Neist teemadest andsid õpilased konverentsil ka lühiülevaate.
Kärt Põllu nentis, et kui õpetaja Maret Tralla esimese kodu-uurimistöö üle 30 aasta tagasi ette võttis, siis ega ta isegi kujutanud ette, et see töö nii pikaajaliseks ja väärtuslikuks kujuneb. „Hakkasime Kodukandiga mõtlema tööde jäädvustamise peale raamatuna. Hakkasime koguma annetusi, sest Roela Kodukandil üksinda seda raha kusagilt võtta polnud." Annetustena kogunes raamatu väljaandmiseks 3124 eurot, osa saadi projektist ja Vinni vallalt. Suuremad toetajad olid: OÜ Ehel, OÜ Voore Farm, MTÜ Johanna, AS Rakiste Tehas, OÜ Rakvere Põllumajandustehnika, Marleen Taremaa, Leonhard Jürgenson, Reet Maadla, Aimar Põldme, Toomas Väinaste, Raimo Nulk, Jaan Neelokse, Tavo Uuetalu, Marko Pomerants, perek. Kuusk, Peter ja Katrin Krienitz, Külli Peters.
„Ajalooalaste tegemiste eesmärgiks on mõista inimesi nende kaasaegsuses, hingelaadis, mõista selleks, et olla õiged pärijad läinutele ja head pärandajad tulijatele," ütles kooli direktor ja kodu-uurimisalase tegevuse kauaaegne eestvedaja Maret Tralla.
Kodu-uurimuslikke töid on saatnud preemiad üle-eestilistel koolinoorte kodu-uurimiskonverentsidel, ajalooalase uurimistöö võistlusel Vabariigi Presidendi auhindadele ning saanud ajaloo- olümpiaadidel. Maret Tralla sõnul annab tööde koostamine ajaloo ja loodusteadmiste kõrval õpilastele palju muid elus vajalikke oskusi, näiteks allikatele viitamist, materjali süstematiseerimist, väljendumisoskust, esitluste koostamist ja avalikku esinemist jm.
Kooli kodu-uurimistööde tulemusena on valminud videod töödest, mida tänapäevadel kas enam ei tehta või tehakse neid mehaniseeritult. Nii on valminud videod turbalõikamisest, vaigutamisest, viljakuivatamisest Truupõllu tares, käbikuivatamisest Kullengal, jahu jahvatamisest Siili veskis, sepatöödest Võhu sepapajas. „Otsisime üles kohalikud inimesed, kes veel mäletasid, kuidas neid töid tehti, sest tahtsime vana aja tööd jäädvustada võimalikult ehedalt. Käisime Võhu sepapajas, kus Villem Põldme meie silme all maa-aluses sepapajas ahjuroobi sepistas. Muugalt leidsime möldri Kulina Siili jahuveskisse jahu jahvatama.
Roelas on kunagi käbisid kuivatatud, aga et ainus praegu Eestis töötav käbikuivati tegutseb Kullengal, siis käisime seda tööd üles võtmas Kullengal. Tänapäeval on metsast raske leida isegi vaigutatud vana mändi, rääkima inimestest, kes seda tööd on kunagi teinud, mistõttu jäädvustasime ka selle kunagise metsatöö. Otsisime üles Heiner-Markvart Moori, kes on puid vaigutanud, ehtsad tööriistad saime Tudu muuseumist."
Kodu-uurimise käigus on asutatud vanasse katlamajja Roela põllutööriistade muuseum, loodusesse märgitud õppe- ja matkarajad Roela vallseljakul ja Roela linnuses Linnamäel, Saara soos, Rünga ja Rasivere metsades. Kodu-uurimisalane tegevus on aidanud kooli õpilastel edukalt esineda ajaloo-olümpiaadidel, sisustanud kooli ajaloopäevi ja - nädalaid. Kodu-uurimistöö on koolirahva kokku viinud väga paljude erinevate inimestega kodukandis ja kaugemaltki, Tartu ja Tallinna teadlaste ning õppejõududega. Sel konverentsil esines kooli vilistlane, praegu SA Virumaa Muuseumid teadusdirektor Uno Trumm ülevaatega Roelast muinasaja lõpul. Maret Talla sõnul on Roelas haruldased inimesed, kes alati aitavad, ükskõik, kelle poole kool ka ei pöörduks.
Et üheks koduloo uurimise suunaks on Roelas elanud suurkuju, maadeavastaja Ferdinand von Wrangelli elu ja tööga tutvumine, siis on koolipere kohtunud Wrangellide perekonnalugu uurijate ja paljude teiste teadlastega, samuti Wrangellide järeltulijatega. Konverentsil rääkis Eestist pärineva maadeavastaja F.v.Wrangelli lapselapselapselaps Peter Krienitz Ferdinand von Wrangelli ja abikaasa Elisabethi kirjavahetusest, mida on kokku tuhat lehekülge.
Kodu-uurimisalane tegevus on kasvatanud Roela rahva identiteeti, liites kogukonna vanu ja noori liikmeid, andnud lisaväärtust väikeses maakoolis antavale haridusele ja huvitegevusele.
