Rohkem julgust ja algatusvõimet!
Ainus, mis näib olevat vääramatu, on igakuiste arvete potsatamine postkasti. Mõistan täiesti inimesi, kes antud teemal ei väsi kurtmast, kuid kas kurtmisest piisab, et elu taas järje peale saada? Võib-olla tasuks tõsiselt mõelda järele, milles keegi ise tugev on – kes teeb ilusat käsitööd, kes on lahtise peaga ja osavate kätega meistrimees, kes jällegi Loojalt rohelised sõrmed kaasa saanud. Omad anded ja oskused on igaühel! Ja kui omaenese tugevad küljed on avastatud, siis tuleks mõelda, kas need omadused ja oskused ehk ka elatist võiks aidata teenida. Kui üksi ei julge või ei oska, siis miks mitte proovida hulgakesi? Alustuseks võiks kasvõi natuke külaelu elavdada nagu näiteks Kauksi Külaselts. Märkasite ju neid külalaadal oma plaanitavat suveturgu tutvustamas? Kauksi inimesed on asunud kasvatama aiasaadusi ja küpsetama leiba. Külalaadal sain sinihallitusejuustuleiba maitsta – keele viis alla! Samal kõnealusel laadal ostsin naabervalla talunikelt sõira ja leiba, Peipsi kandi mehelt hapukurki ja sinki – õhtuks peolaud missugune! Mõtlesin, miks küll meie inimesed aina raskustele viitavad ja ei julge ise millegi taolisega alustada. Tegelikult pole päris õiglane öelda nii kõigi kohta. Väikest elavnemist siiski on märgata. Juba mõnda aega tagasi avas uksed üks ütlemata vahva pood – Sasipesa Pood Iisaku alevikus. Poodi sisse astudes hakkavad lisaks käsitöökaupadele silma kangasteljed ja õmblusmasin. Need ei ole mitte iluasjad, vaid nendel tehakse kohapeal usinasti tööd. Valminud esemed on sealsamas müügil. Poe perenaised Liina Sutt ja Ene Tasa räägivad üksmeelselt, kuidas neile tundus juba mõnda aega, et Iisakus on just käsitööpood puudu. Meie aleviku külalised teavad muuseumi ja vaatetorni, kuid turisti tähelepanu võiks veel millegagi äratada. Nii saigi poe avamine ühiselt teoks. Poes on müügil lisaks kohalikule käsitööle ka kasutatud riideid ja kaugemalt meistrite tehtut, kuid Iisakut külastavad inimesi huvitab kõige rohkem just siinkandis valmistatu. Liinale ja Enele teeb heameelt, et mitmed inimesed on poekülastusest julgustust saanud ja oma käsitööd müüki toonud, samuti rõhutavad nad, et eelkõige peavad nad oma poega silmas rohelist mõtteviisi ja taaskasutust. Mida kõike seal leida võib, läheb pikaks üles lugeda, minge parem ise vaatama! Kindlasti leiate midagi toredat enda tarbeks või kallile inimesele kinkimiseks.
Ja Kalda Käsitööseebid – märkasite ja ostsite juba laadalt? Kes korra ühe seebi ostab, tahab kindlasti ka teisi proovida. Maike Altojal on tavapärasema tõrvaseebi kõrvale pakkuda palju erinevaid ravitoimega seepe, kuhu on lisatud saialille, kummelit, piparmünti, astelpaju, kanarbikku jm. Tooraineks on kasutatud ainult oma ja eestimaist, lisatavate ravimtaimede puhul lähtub ta põhimõttest, et kõige õigem ja tervislikum on see, mis kasvanud võimalikult kodukoha lähedal. Ravimtaimede toime ja vägi on juba esivanemate poolt tõestust leidnud, siin pole kahelda midagi. Ja kõige parem energeetika on ikka kodupaigal, seal, kus on meie juured. Igale seebile on ka väike selgitav infoleheke kaasa anda, juhuks kui meistrilt kuuldu kohe meelde ei jäänud. Usun, et tasapisi tuleb toredaid algatusi veelgi. Esiemade-isade vaimupärand pakub kindlasti selleks ammendamatult ideid. Olge ainult julgemad asja uurima ja järele proovima. Mõtlen ikka, et meil Iisakus võiks olla üks talupood, kus Lõunaregiooni inimesed saaksid realiseerida oma aia või põllulapikese ülejääke, kodus küpsetatud leiba, kodus valmistatud sõira, jogurtit või kodujuustu. Või koduseid mahlu ja hoidiseid. Soomes nägin taolisi poode mitmel pool. Ma ei tea, kas sellisel ettevõtmisel oleks tulevikku, arvestades, et hinnad ilmselt oleksid mõnevõrra kallimad kui Säästumarketis. Aga kohalik ja puhas toode on in ja mahe ja öko ja kogub aina suuremat populaarsust. Kes teab...