Roomas sajab pühapäeviti vihma, e. reis Itaaliasse 22.10. – 31.10.2010 (II)

25. oktoober +15° C

Tänaseks on tellitud giidiga linnaekskur-sioon. Kohtume giidiga(Valentina) 9.30 Colosseo jaamas. Hakkas vihma sadama. Vihmavarjumüüjatel on täna tulus päev.

Rooma suurima amfiteatri ehitust alustas Vespasianus 72. aastal, et korraldada siin veriseid gladiaatori- ja metsloomavõitlusi. Gladiaatorid olid hea väljaõppe saanud sõdurid. Orjad, vangid ja sõjakurjategijad pidid gladiaatorite või metsloomadega võitlema kuni surmani. Aastal 80 avati mängud, kus anti järjest 100 etendust, mille käigus sai surma üle 9000 metslooma. Colosseumi mahtus kuni 55 000 pealtvaatajat, kelle istekohad olid paigutatud vastavalt seisusele. Keisril ja konsulil olid omad, eraldatud sissekäigud.

Suundume Rooma foorumitele mööda Via dei Fori Imperiali, magistraali, mille 1930ndatel rajas Mussolini otse üle foorumi varemete. Esimesed keiserlikud foorumid ehitas Julius Caesar, mille uhkuseks 46.a ehitatud Venuse tempel. Järgmise ja juba suurema foorumi 107.a ehitas Traianus. Hiiglasliku sammastega õue keskel seisis imperaatori ratsamonument. Tema rajas Apollo templi ja 2 suurt raamatukogu. Tänapäevani kõrgub varemete vahelt Traianuse sammas, mis algselt paiknes raamatukogude vahel. 30 m kõrgune keerduv tüvi on kaetud piltidega sõjakäikudest Daakiasse (praegune Rumeenia). Reljeefid olid kavandatud vaatamiseks raamatukogude vaateplatvormidelt. Samba tipus oli algselt kotkas, hiljem Traianuse kuju. Sixtus V käsul vahetati see välja apostel Peetruse kujuga, mis seisab seal tänaseni. Otse foorumi taga asub Traianuse turukompleks, mis on osaliselt päris hästi säilinud. 150 äri kauplesid kõigega, alates idamaisest siidist ja vürtsidest puuviljade, värske kala, õli, veini ja lilledeni. Kolmas, Augustuse foorum laius Suburra jalamilt Caesari foorumini. Foorumi keskel asuv tempel oli pühendatud sõjajumal Marsile.

Imetlesime Tituse võidukaart, möödusime Santa Francesca kirikust, mille kõrval kõrgub romaani stiilis kellatorn. Peatusi-me Marcellus`e Teatri juures. Nii jõudsi-me Tiberi jõe kaldale, kus pingil istudes saime veidi jalgu puhata. Edasi siirdume Kapitooliumi künkale. Legendi järgi hei-deti kurja valitseja käsul Tiberi jõkke kak-sikud Romulus ja Remus. Neid leidis ja toitis oma piimaga emahunt. Hilisemas võitluses võimu pärast on Remus hukku-nud ja Romulus sai linna, nimetades selle Roomaks. Siit ka linna sümbol, mida näe-megi siin samba otsas. Michelangelo kavandas Kapitooliumi Vana-Rooma aeg-se kindluse kohale 1547 – 1564. Trapetsi-kujulist Piazza del Campidoglio äärista-vad Palazzo Nuovo, Palazzo dei Conservatori, milles on muuseumid, kes-kel Palazzo Senatorio, linnava-litsuse kaunis renessanss-stiilis hoone, mis on ehitatud vana Tabulariumi (riigiarhiiv) vare-meile. Selle kauni hoone fas-saadi kaunistab naisfiguur, kes hoiab paremas käes oda ja va-sakus käes gloobust, üks roo-ma linna sümboleid. Temast vasakul meesfiguur kujutamas Niilust ja paremal Tiber, fi-guur, kes parema käsivarrega nõjatub emahundile kaksikute-ga. Väljaku keskel seisab Mar-cus Aureliuse ratsa-monument, mille originaali hoitakse Kapitooliumi muuseumis. Palazzo Nuovo taha või kõr-vale jääb Santa Maria in Aracoeli, mille rangejoonelise fassadi eest viib alla mar-mortrepp, valminud 1348 mälestamaks katku lõppu. Ka Piazza del Campidoglio`lt viib alla kaunis marmor-trepp Cordonata, keda valvavad Castori ja Polluxi hiigelkujud. Nii jõuame Vittorio Emanuele II mälestusmärgi juurde, mis püstitatud tema kui ühendatud Itaalia esimese kuninga auks 1911. Kutsutakse ka kodumaa altariks ja on ühtlasi pühendatud ka I maailmasõjas hukkunuile. Itaallastele see ehitis ei meeldivat. Nad nimetavad seda suhkrust trükimasinaks või pulmatordiks, kes kuidas. Täname giidi. 3 tundi on kuhjaga täis räägitud.

Edasi jätkame omapäi. Mai tahab oma sõnaraamatut viia Dante- seltsi. Suundume Veneetsia väljaku servast Via del Corsole, mis viib Rahvaste väljakule. Sinna me ei jõua praegu, vaid keerame ära Via del Parlamento peale. Möödusime parlamendihoonest ja näeme: jälle riigilipud, tõstame pilgud ja oma imestuseks seisamegi Dante-seltsi hoone ees. Valvelauatöötaja oli kusagil ära. Meie punast vaipa mööda üles 2.le korrusele. Valvetöötaja on meid märganud ja jõuab järele; on õige tõre. Mai seletab, et ta on siia kutsutud, näitab kirja, siis rahuneb maha. Leitakse vajalik isik ja Mai saab oma raamatu üle antud. Edasi suundume Trevi väljakule. Väljakut ei ole ollagi, on hiigelsuur purskkaev (barokk, 1762) rikkalike skulptuuridega, keskfiguuriks Neptunus (Okeanus) ja hobused, keda karjusneiu on jooma juhatanud. Hobused kujutavad tormist ja rahulikku merd. Trevi purskkaevu juures pidi viskama mündi üle vasaku õla basseini, siis tuled Rooma tagasi. Edasi suundume Hispaania väljakule. Tee kulges ülesmäge ja korraga leidsime end väljaku kohal asuva kiriku Trinita dei Monti (16.saj)eest. Kirik on mingi vaimuliku kooli kasutuses, sisse ei pääsenud. Kui juba üleval oleme, siis jalutame edasi Villa Medici suunas. See ei ole kaugel. 1576st kuulus villa kardinal Ferdinando de`Medici`le. Praegu asub selles Prantsuse Akadeemia. Imetlesime Rooma linna vaateid sealt ülevalt ja laskusime treppist (135 astet) alla. Treppi kasutatakse kultuuriüritusteks. Trepil on laulnud Pavarotti. Mai ja Mall puruväsinutena laskuvad metroosse ja koju, et pärast puhkust õhtul veel kodutänavatel hulkuda.

26. oktoober +15° C

Enne ärasõitu Napolisse otsustas üks osa seltskonnast käia ära Püha Peetruse basii-lika kupli tipus, et imetleda Rooma linna ja vatikani linnriiki. Seekord läks õnneks, sest läksime varakult järjekorda. Tagasi alla laskudes oli järjekord juba väga pikk. Kuna olime eelnevalt linnaekskursioonil käinud ja ise linna avastamas käinud, siis leidsime tornist alla vaadates palju tutta-vaid kohti, isegi oma hosteli leidsime kaugelt-kõrgelt üles!

Järgneb järgmises lehes
______________________
Esimest osa saad lugeda SIIT!