Ta soovis aastal 1970 luua koha, kus saab aja maha võtta, lõõgastuda, hetke puhata ja kultuuri nautida. See on tal ka hästi õnnestunud. Möödunud külaskäigul 2004. aastal oli seal peanäitus Andrea Zornilt, oli Rembrandti graafikat ja palju eesti kunstnikke. Villu Jaanisoo, Ando Keskküla ja Mati Karmini töödes oli palju äratundmisrõõmu. Seekordne peanäitus oli „Kunstnikepaarid - elu ja kunst üle 100 aasta".

Uus nägemus Soome kuldajast ja varamodernismist. Prantsuse kaasaegne kunstnik Francois Morellet on paradoksaalselt öelnud, et kunstnikepaar on kui üks, aga kumb? Et sellest täit selgust saada, tuleks nende kunstnikepaaride loometeedesse sügavamalt süveneda. Ise olin suures vaimustuses Heli Ryhäneni töödest.

Peale kunstikeskust õhtustasime Lemi muuseumis, kus pakuti kuulsat kohalikku rooga särät. See on madalal kuumusel puuliudadel kaua küpsenud lambaliha ja seda toitu teatakse terves Soomes.

Laupäeval korraldas Lemi koori dirigent Kari Pettinen meile ekskursiooni Lappeenrantasse. Saime endale fantastilise eestlannast giidi Kirsti. Ta lahkus Eestist siis, kui vene tankid sisse sõitsid. Kirsti oli noor ja julge ja tal oli 50 marka taskus. Praeguseks on ta ennast kõvasti üles töötanud, juhib Lappeenranta arendustegevust ja armastab seda linna väga. Temaga oli väga huvitav.

Laulsime Lappeenranta keskväljakul olevas Püha Maria kirikus. See on vana Karjala puukirik ja selle arhitekt, Juhana Sakonen, on kavandanud ka Lemi kiriku. Püha Maria kiriku aknavitraažid on teinud Eesti kunstnik Rait Prääts.

Üks erakordne sakraalehitis Lappeenrantas on Sammonlahden kirik, mis valmis 1992. aastal, arhitektideks Riita ja Kari Ojala. Sammonlahden kirik on täiesti põhjamaine ehitis, valmistatud punasest ja hallist Ristijärve graniidist ning betoonist, altar hallist graniidist ja rohelisest klaasist, kus voolab vesi. Autor on Brita Flander. Äratundmisrõõmu jätkus siingi: suured aknavitraažid (jällegi Rait Präätsalt) Elämän virrat. Sammonlahden kirikus oli väga hea laulda - erakordne akustika!


Kõlab Suomen laulu

Lõuna veetsime Lappeenranta turuplatsil, kust saab kioskist osta kuulsat kohalikku pirukat vety ja atomi (vesinik ja aatom). See on lihapirukas singi ja keedumunaga, mida tehakse seal juba aastast 1960. Saab valida atomi - kas singi või munaga. Atomi muutub vetyks, kui täidiseks on nii sink kui muna. Väike erinevus täidises, kuid suur erinevus nimes ja elevust kui palju. Ühest pirukast saab terve päeva kalorid.

Pühapäeval laulsime Lemi kirikus Eesti vaimulikku koorimuusikat. Lemi kirik ehitati 1668, põles 1670 maani maha ja ehitati uuesti üles aastal 1768. Sellisel kujul on ta säilinud tänaseni. Kohalikku rahvast oli kokku tulnud palju - kirik oli rahvast täis. Tähelepanuväärne oli see, et jumalateenistusel arvestati väga eestlaste kohalolekuga. Meie koori õdedest lauljad Katrin ja Marit lugesid koos Meie Isa palvet eesti keeles. See oli väga liigutav. Lõpuks laulsime kiriku trepil üheskoos kohaliku kooriga laule „Mu isamaa on minu arm" (Ernesaks) ja „Suomen laulu" (Pacius). Kohlalikud Martad olid kirikuaeda katnud kohvilaua, kus jätkus vestlusring kuulajatega. Lemi kirikukoor kutsus meid lõunasöögile koguduse majja, kus meenutasime üheskoos aastatagust ühiskontserti Lepiku külalistemajas.

Aitäh Kari Pettinenile - soomepoolsele dirigendile ja Sinikka Komile, kes meie külaskäigu nii meeleolukaks muutsid. Aitäh Lemi koori lauljatele hoolimise ja toreda koosveedetud aja eest. Tänud meie koori lauljatele - olete vahvad reisikaaslased, kelle kultuurihuvi on muljetavaldav.