Märjamaa vallas tegutseb neli rahvamaja, neist kolm ühe kultuuritöötajaga põhikohal, ja üks valla sihtasutus.

Ettekande teinud vallavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik Tõnu Mesila hakkas saama volikogu liikmetelt teravaid küsimusi. Kas rahvaga on muudatusi arutatud? - Rahvamajade töötajatega on arutatud, rahvakoosolekuid pole olnud. Mesila sõnul pole inimesel vahet, kas ta käib sihtasutuse, MTÜ või valla rahvamajas. Rahalist kokkuhoidu reform ei too, kuid kultuurikorralduse vallas saaks ühtlustada ja edaspidi vaadata, kas on võimalik midagi optimeerida.

Mesila oli koostanud tabeli, milles kultuuriasutuste "tulukus" silma ees. Andres Jõessar leidis, et sihtasutus on kultuuritegevuses kõige väiksemate kuludega ja järelikult tegutseb kõige tõhusamalt. Mesila kinnitas, et ilma oma majata on kulu tõesti kolm korda väiksem. Teet Tomson täiendas, et õigeks võrdluseks tuleks sihtasutuse ringide kulusse arvestada ka Sipa ja Teenuse mõisa ülalpidamise kulusid.

Väga kriitiline oli sihtasutuse tegevust lõpetava eelnõu sissejuhatava sõnastuse üle Kaare Tammaru, kes leidis, et toodud põhjendused on segased. Marika Hiiemaa küsis, kas ühtlustamisega kaotatakse Loodna piirkonnas kultuuritegemine üldse ära. - Ei, pool- või vabatahtliku tegevuse asemele tuleb valla poolt tasustatav tegevus.

Ants Riismaa sõnul on vallas iga piirkonna kultuurielu eri nägu ja see ongi väga hea. Tema sõnul võtab MTÜ suure vastutuse, kui hakkab piirkonna kultuurielu vedama, just vald peaks tegema kõik, et kultuurielu toimimist kohtadel rahastada.

Agu Raadik väitis, et kui tuua kõik kultuuriasutused ühe juhtimise alla, tekib hääbumine, ilma oma juhita ei teki oma maja tunnet. Ta soovitas rahvamajade liitmisest loobuda. Üllar Aruksaar pidas õigeks see eelnõu üldse tagasi lükata. Selle poole hakkas arutelu ka kalduma.

Kultuurikomisjoni esimees Teet Tomson selgitas teist eelnõu kommenteerides, et sihtasutuse nõukogu liikmete volitused hakkavad lõppema ja nad ise avaldasid soovi muutusteks.

Reformi algatajatel on olnud head kavatsused, eesmärk pole kellelegi „ära teha", vaid muuta kultuurikorraldus vallas ühesuguseks. Tasuta tegijad on sellest tööst väsinud, ühe töötajaga rahvamajad tundsid, et nad on üksi jäänud, meeskonnaga saaksid kultuuritöötajad suuremaid ettevõtmisi ellu viia ja end ka koolitada, loetles Tomson kaasnevaid plusse. Ta usub, et Loodna piirkonnale võib uuendus tuua edu, mitte mahajäämust.

Võeti paar vaheaega, et kiireid läbirääkimisi pidada. Otsus sai järgmine: lõpetada sihtasutuse Loodna Vabaajakeskus tegevus 1. jaanuariks 2013. Vallavalitsusel korraldada kultuuritöö Loodna piirkondades ümber, luua Märjamaa rahvamaja koosseisus vajalikud kultuuritöötaja ja ringijuhtide ametikohad.

Tagasi lükati Märjamaa valla kultuuriasutuste võrgu ümberkorraldamise I etapi eelnõu, mille kohaselt oleks uuest aastast toodud Märjamaa rahvamaja alla Valgu rahvamaja, 1. septembriks 2013 oleksid sellega liidetud ka teised valla rahvamajad.