Ta tunnistas, et ühinemise plaane ajendas kaaluma regionaalminister Siim-Valmar Kiisleri eelmise nädala mõtteavaldus haldusreformist, kus kirjeldatakse kuut erinevat varianti (loe lisalugu — toim) omavalitsuste edasiseks toimimiseks.
“Isiklikult tegin kõigi nelja valla volikogule ettepaneku seda teemat arutada,” ütles Põlluäär, kes ise pooldab valdade ühinemist.

Tema arvates on neljal vallal väga palju ühiseid asju, mida oleks ühe juhtimise alt lihtsam koordineerida, ning piirkonnale võib see kasuks tulla.

Nelja valla ühise koostöö ja arendamise mõtte algataja, Pöide vallavolikogu esimees Koit Kelder ütles, et kuigi valdade juhid kaalusid koostöö arendamise mõtteid juba enne ministri ettepanekut, siis nüüd tuleb neil lihtsalt kaaluda kõiki võimalusi.

Kuidas volikogud aga otsustavad, seda Kelder eile veel prognoosida ei osanud ja kinnitas, et valdade ühinemine ei ole kindlasti eesmärk omaette.

“Eesmärk on ikka see, kuidas piirkonda paremini arendada,” kinnitas ta, lisades, et valdade juhid kohtuvad ühisteks läbirääkimisteks veel oktoobri lõpus ning seejärel arutatakse asjad volikogude novembriistungitel läbi.

Ühinemise teemat jõudis oma esmaspäeval toimunud istungil põgusalt arutada Laimjala volikogu.

“Laimjala ei ole veel midagi otsustanud,” ütles Laimjala vallavolikogu esimees Aarne Lember.

Volikogu istungil tuli teema küll jutuks, kuid üheskoos arvati, et parem on, kui nelja valla juhid enne otsustamist veel kord omavahel kokku saavad.

Muhu vallavanem Raido Liitmäe kiidab samuti heaks piirkonna ühist arendamist, kuid valdade liitmise koha pealt jäi ta esialgu napisõnaliseks: “Eks ikka kõiki plusse ja miinuseid tuleb kaaluda.”

Liitmäe sõnul arutab oktoobri viimastel päevadel kogunev Muhu vallavolikogu, kuidas Muhule kõige parem oleks.

“Viimati muhulased tahtsid ikka omaette valla staatust,” meenutas Liitmäe, kuid lisas, et piirkonna paremaks arendamiseks tuleb kaaluda kõiki variante.