Saaremaa lehmad võivad hakata autokütust tootma
Eesti riik on võtnud endale kohustuse suurendada taastuvate kütuste kasutamise osakaalu maismaatranspordis. Seega võib Saaremaal lisaks Jööri biogaasijaamale kerkida veel mitu uut jaama, kirjutab Saarte Hääl.
Tallinna tehnikaülikooli keskkonnabiotehnoloogia doktorant Peep Pitk rääkis Saaremaa ettevõtjatele korraldatud biometaani infopäeval, et arvestades lüpsi- ja seafarmide paiknemist võiks Saaremaale rajada näiteks kolm biogaasijaama. Statistilis-teoreetilise arvutuse kohaselt oleks nende maksimaalne kogutoodang 2,7 MW elektritootmisvõimsust või 5,4 miljonit kuupmeetrit metaani. Väidetavalt piisaks sellest, et katta Saaremaa ühistranspordi aastane vajadus.
Teadlane märkis, et kui auto kütusekulu on 6 liitrit kütust 100 km kohta, saab ühe lehma aastase sõnnikukogusega läbida ligikaudu 5000 km.
Biogaasijaamade asukohana pakkus Pitk välja Kärla ja Kaarma kandi ning Ida-Saaremaa. Samas möönis ta, et kolme jaama väljapakkumine on meelevaldne ja optimaalseks võib osutuda hoopis kuus väiksemat jaama. “Kõik sõltub lõpuks asukoha valikust ja millised loomakasvatajad omavahel kokkuleppele jõuavad,” selgitas Pitk.
Biogaasi tootmiseks on Saaremaal olemas järgmine ressurss: ligikaudu 100 000 tonni lehmasõnnikut 13 suuremast farmist ja toiduainetööstuse biolagunevad jäätmed. Täiendavalt saaks kasutada 40–50 000 tonni erineva kvaliteedi ja päritoluga rohtset biomassi. Rohtse biomassi alla kuuluvad näiteks luhahein ja toetusalused niited ning rohusilo väheväärtuslik kolmas ja neljas niide. Samuti sobivad biogaasi tootmiseks roiskunud silo, söödajäägid ja põhk.
Saaremaal oleks biogaasi kasutamine autokütusena üsna tõhus, sest vähemalt seni puudub seal odav maagaas ning biokütuse omahind on kolmandiku võrra odavam kui bensiinil ja diislikütusel.
