Biogaasijaamade asukohana pakkus Pitk välja Kärla ja Kaarma kandi ning Ida-Saaremaa. Samas möönis ta, et kolme jaama väljapakkumine on meelevaldne ja optimaalseks võib osutuda hoopis kuus väiksemat jaama. “Kõik sõltub lõpuks asukoha valikust ja millised loomakasvatajad omavahel kokkuleppele jõuavad,” selgitas Pitk.

Biogaasi tootmiseks on Saaremaal olemas järgmine ressurss: ligikaudu 100 000 tonni lehmasõnnikut 13 suuremast farmist ja toiduainetööstuse biolagunevad jäätmed. Täiendavalt saaks kasutada 40–50 000 tonni erineva kvaliteedi ja päritoluga rohtset biomassi. Rohtse biomassi alla kuuluvad näiteks luhahein ja toetusalused niited ning rohusilo väheväärtuslik kolmas ja neljas niide. Samuti sobivad biogaasi tootmiseks roiskunud silo, söödajäägid ja põhk.

Saaremaal oleks biogaasi kasutamine autokütusena üsna tõhus, sest vähemalt seni puudub seal odav maagaas ning biokütuse omahind on kolmandiku võrra odavam kui bensiinil ja diislikütusel.