Too võttis seepeale ette paksu kaustiku ja asus uurima, mismoodi säärase teenuse osutamine käib. Müüjal oli ka kolm numbrit, kust infot küsida, kuid esialgu ei vastanud neist ükski.

Kuna tähitud kirja saatmine võttis aega, avati pikema järjekorra vältimiseks ka teine kassa. Teise kassa taha asunud müüjal tekkis küsimus, et mis saab siis, kui poes on tipptund ja mõlemad kassad teenindavad toidukaupade ostjaid.

“Täitsa uskumatu!” lisas ta ja märkis, et algul lohutati, et ega postiteenuste osutamine suurt lisatööd tekita. Eilse ennelõuna jooksul oli tema sõnul aga vähemalt kolm lehetellimust vastu võetud.

Sõbraliku moega müüja, kes kirjaga tegeles, sai samal ajal telefoni teel lõpuks informatsiooni, kuidas tähitud kirja saata. Pärast markide kleepimist ja aadressi lisamist kirjutati välja arve. Kirjale jäi lisamata postiindeks, kuid müüja lubas, et vaatab selle hiljem internetist järele.

Loe edasi Saarte Häälest.