Saja-aastase raamatukogu kasvuaastad
Raamatukogus oli algselt 143 raamatut. Laenutajaks oli õde Paula (Pauline Johanna Heinrichson). Raamatukogu tegutses umbes 15 aastat. Pauline haigestus ja lahkus Kadrinast, raamatud kanti laiali ning raamatukogu lõpetas tegevuse. Seega on raamatukogunduse algusest Kadrinas möödunud 115 aastat.
Praegune raamatukogu kasvas välja Kadrina haridusseltsi raamatukogust ning sai alguse 7. aprillil 1912. a. Laenutajaks oli õpetaja August Schneider. Esimestel aastatel moodustasid lugemismaks ja viivised ainukese sissetuleku, mis võimaldas raamatuid osta. Raamatuid ka annetati.
1921. a otsustati kogu haridusseltsi peo sissetulek 4000 marka anda raamatukogu kogude täiendamiseks. Esimesed raamatud olid vene-, saksa- ja eestikeelsed, valdavalt siiski eestikeelsed. Näiteks Tammsaare „Noored hinged", Petersoni „Paised", Vilde „Külmale maale" jt.
1930. a sai valmis rahvamaja ning raamatukogu kasutusse anti teisel korrusel asuv väike ruum. Vahepeal koliti esimese korruse lõunatiiba. Teise maailmasõja ajal asus raamatukogus sakslaste staap. Raamatukogu oli paar aastat suletud. Töötajaks oli Anette Spirka.
1971. kuni 1994. aastani kuulus Kadrina raamatukogu juurde Neeruti haruraamatukogu.
1975 loodi raamatusõprade ühingu algorganisatsioon, millest kasvas välja Kadrina kirjandusklubi. Pärast Viljandi Kultuurikooli raamatukogunduse eriala lõpetamist suunati Ene Heide Kadrina raamatukogu juhataja ameti kohale, kus töötab praegugi, ameti nimeks on nüüd Kadrina Valla Raamatukogu direktor.
1984. a läks pensionile kauaaegne raamatukogu töötaja Vaike Kalind, kes oli raamatukogus töötanud 34 aastat.
Aastast 1991 on raamatukogu vallavalitsuse alluvuses.
Aastast 1995 on raamatukogus tööl Tiiu Kaare. Samal aastal pakuti võimalust kolida praegustesse ruumidesse. Kulus veel 2 aastat ruumide remontimiseks.
1997. aasta algas uutesse ruumidesse (Viru tn 2) kolimise tähe all. Muutus ka raamatukogu nimi - Kadrina raamatukogust sai Kadrina valla raamatukogu. Vastremonditud ruumid avas tookordne vallavanem Jaan Stern.
1998. a algas raamatukogus arvutiajastu, osteti raamatukoguprogramm „Kirjasto 3000", algas elektronkataloogi loomine. Erilist aktiivsust ilmutas raamatukogu Eesti Raamatu Aastal, mis toimus aastal 2000. Toimusid mitmed kohtumisõhtud, külas oli luuletaja Doris Kareva, lastele korraldati kirjanduslik piknik Neeruti mägedes jne. Raamatuaasta aktiivsust Kadrinas märgati ka siit kaugemal.
Aastal 2001 alustati raamatukogu reformiga. Eesmärgiks oli kõigi valla raamatukogude ühendamine ühise juhtimise alla. Eestvedajaks oli tookordne vallavanem Ain Suurkaev.
Järgmisel aastal ühendati Kadrina, Hulja, Kihlevere, Vohnja ning hiljem ka Viitna raamatukogu Kadrina valla raamatukoguks, mille kollektiiv paisus juba 6-liikmeliseks: Kaidi Kalle (Hulja), Ly Pajussaar (Vohnja), Eha Tingas (Kihlevere), Aino Kaljo (Viitna), Ene Heide ja Tiiu Kaare (Kadrina). Pärast seda on Kadrinas käidud ja uuritud, kuidas sellist ühinemist ka oma koduraamatukogus korraldada, sest siinsetele külastajatele Kadrina süsteem meeldis. 2003. aasta oli Fr. R. Kreutzwaldi, Kadrina vallast pärit lauluisa ja „Kalevipoja" autori juubeliaasta. Kadrinas oli üleval Eesti Kirjandusmuuseumi rändnäitus. Valla raamatukogus kanti ette lühinäidend „Aida-Vidri vaadandus - pildikesi lauluisa noorusaegadest", autor Enn Mälgand. 2005. a meeldejäävaim sündmus oli raamatukogu fi liaali avamine Viitnal.
Kadrina vallaraamatukogu korraldas 2007. a Lääne-Viru raamatukogude töötajaile kahepäevase suvelaagri. Aasta oli rikas huvitavate kohtumiste poolest. Külas käisid kunstnik Valli Lember- Bogatkina, fi lmimees ja näitleja Arvo Kruusement, riigitegelane Erik-Niiles Kross, professor Peeter Tulviste jt. Hea meel oli sellest, et Elion vabastas raamatukogumaja teise korruse ruumid ning kulus veel 5 aastat enne, kui said valmis ruumid raamatukogu ja kirjandusklubi tarvis. Siin oli eestvedajaks volikogu esimees Jaanus Reisner. 2009. a loodud MTÜ Kadrina kirjandusklubi on korraldanud (projektide alusel) arvukalt väljasõite muuseumidesse, näitustele, kontsertidele.
Elamuseks oli 3-päevane reis Setomaale. Abiks on olnud LEADER-i toetused. Tänu kirjandusklubi tegevusele on suurenenud lugejate arv raamatukogudes. 2011. a oli lugejaid Kadrina raamatukogus registreeritud 1024, vallas kokku 1533, umbes 30 % valla elanikest kasutab raamatukogu teenuseid.
Allikas: Ene Heide koostatud raamatukogu ajalugu, mida on valikuliselt tsiteeritud.
