Tänu veeprojektile saavad kõik Saku reoveekogumisalal olevad kinnistud liitumispunktid veevärgiga, mis tagab liitujatele puhta joogivee ja nõuetele vastava reovee ärajuhtimise. Kaugküttesüsteemi rekonstrueerimise projekti tulemusel ühendati kaks eraldiseisvat võrgupiirkonda ning uuendati enamik nõukogudeaegsetest kaugküttetorustikest, et vähendada soojuskadusid. Nii peab sooja tootma vähem, sest kogu toodetud soojus saab kasutatud eesmärgipäraselt. Hinnanguliselt väheneb projekti tulemusena aastas 451 tonni CO2 õhkupaiskumine.

„Tänu projektile on kogu Saku reoveekogumisala kaetud kaasaegsele elukeskkonnale vajalike torustikega. Rajati 578 uut liitumispunkti veetorustikuga liitumiseks, 913 uut liitumispunkti kanalisatsiooniga liitumiseks ja 326 uut liitumispunkti sademevee kanalisatsiooniga liitumiseks. Nüüd on torustike peamagistraalid väga heas seisukorras ja me ei pea kartma enam iga hetk avariide ja ummistuste tekkimist. Kõige suurema töö tegid ära AS Skanska ja AS Nordecon ning ehitusjärelevalvet teostasid AS Infragate Eesti ja OÜ P. P. Ehitusjärelevalve. Saku alevik on nüüd palju parem paik elamiseks," ütles AS Saku Maja juhatuse liige Marko Matsalu.

Tööde käigus uuendati 44,7 km ühisveevärgi,  41 km kanalisatsiooni magistraaltorustikke ja 17,8 km sademevee kanalisatsioonitorustikku ning 13,1 km kaugküttetorustikku. Lisaks ehitati 17 uut pumplat, rekonstrueeriti 2 peapumplat ning 3 joogiveetöötlusjaama.

"Lisaks kolm aastat kestnud ning kokku 18,61 miljonit eurot maksma läinud projektile, kus paranes joogivee, kanalisatsiooni ja toasooja kättesaadavus, tähendab projekti valmimine vallaelanike jaoks veel ka hulka korralikult renoveeritud ja tolmuvabasid teid ning väärikat kiviparketiga mõisaümbrust, mille ehitust vald projektis rohkem kui miljoni euro eest täiendavalt rahastas. Piirkonnas on nüüd kaks suusamäge, mis tekkisid ehituse käigus välja kaevatud materjalist, ning palju vähem lompe, sest välja sai ehitatud sademevee äravool," ütles Saku vallavanem Kuno Rooba.