Puistus lüheneb pargipuude eluiga keskkonnatingimuste, näiteks vähese ja halva valguse pärast. Tormituuled murravad oksi, avades rebendite näol sissepääsu haigusetekitajatele ning jättes järele oksatüükaid, mis kuivavad ja ohustavad liiklejaid. Puid nõrgestavaks teguriks võib olla ka alatoitumus, mis tekib siis, kui puul pole fotosünteesiks piisavalt rohelist võrapinda - kui park on tihe ja puud kasvavad liiga lähestikku. Sel juhul võrad lühenevad, tüved ei saavuta liigile iseloomulikku läbimõõtu ning puud muutuvad tormihelladeks. Nad murduvad ja vigastavad kukkudes ka naaberpuid. Kõik halvad keskkonnatingimused on omavahel seotud, üks toob kaasa teise.

Inimtegevuski mõjutab puid negatiivselt. Eriti kahjulik on teede soolatamine, kuid õnneks viimasel ajal seda parkides enam ei tehta. Puudele mõjuvad halvasti ka rasketehnika kasutamine, mille tagajärjel väheneb õhk pinnases, valed hooldusvõtted või hooldamatus.

Oskusliku hooldamisega on võimalik puude loomulikku kaitsevõimet erinevate kahjustavate keskkonnatingimuste vastu suurendada. Arboristid ehk puuhooldajad, kes tunnevad puittaimede liike ja nende ehitust-talitust ning kasvunõudeid, oskavad puid nende erinevatel eluetappidel hooldada ja puittaimede tervislikku seisundit ning hooldusvajadust kindlaks määrata. Arboristid oskavad kasutada mootorsaagi ja võsalõikurit, töötavad nii maapinnal kui korvtõstukis ja suudavad vajaduse korral puid ka piiratud ja ohtlikus ruumis turvaliselt langetada. Vilunumad neist hooldavad vajaduse korral kõrgeid puid ka ilma tõstukita, tõustes ronimisvarustuse abil võrasse.

Viimastel aastakümnetel on Saku pargi puistu peamine hooldustöö olnud võsa eemaldamine, pargiaasade ja põõsaste hooldamine. Kõrghaljastuse hooldamine, nii inimestele kui puudele endile turvalisuse tagamine, on jäänud tahaplaanile. Nüüd vajas Saku pargi puistu tervislik seisund kiiresti parandamist: visuaalsel hindamisel hakkas silma väga suur kuivanud okste osakaal. Vääristamaks terveid põlispuid, oli vaja läbi viia tervenduslõikus.

Projekti „Saku mõisapargi puistu hooldamine ja säilitamine" käigus viiakse osal pargialast läbi puistu noorenduskuur. Projekti kogumaksumuseks kujunes 16 200 eurot, Euroopa Regionaalarengu Fondi tasub sellest summast 14473,66 eurot.

Loodetavasti saab Saku pargis veel sadu aastaid jalutada ja puhata.

Põnev on vaadata, kuidas arboristid köite abil kõrgel puulatvades rippudes oma tööd teevad. Soovitan kõigil vaatama minna!