Salme muinaslaev polnudki meie oma?
Laeva leiukohast leitud neetide raud on Soomes tehtud analüüside põhjal tõenäoliselt pärit Põhja-Norrast, räägib arheoloogiadoktor Jüri Peets Saarte Häälele.
Tema käsutuses on rauas sisalduvast süsinikust veel küllalt uudse meetodiga tehtud analüüside tulemused, mis osutavad raua tootmisel kasutatud söe lähtematerjali fossiilsusele.
Ainuke selline põletusmaterjal on turvas. Kuna lõunapoolsetes metsastes piirkondades oli puid küllaga, tulevad meile lähematest võimalikest rauatootmispiirkondadest kõne alla vaid Šoti mägismaa, kus turvas oli raua tootmisel ja sepatöös kasutusel iidsetest aegadest ja Norra mägine, aeglase metsakasvuga keskosa. Seal käis just Salme laevaga seostataval perioodil ja varemgi tõeliselt mastaapne rauatootmine. Oletatakse, et Norras toodetud raud moodustas pärast Rooma impeeriumi kokkuvarisemist olulise osa Euroopas kasutatust.
Jüri Peets märgib, et lisaks raua päritolule viitavatele süsinikuanalüüsidele võib Skandinaavia päritolu järeldada ka näiteks laevast leitud vaalaluust mängunuppudest.
Peets nimetab ka skandinaavlastele iseloomulikku noakuju. “Suure tõenäosusega oli tegu võõrastega,” ütleb arheoloogiadoktor ja lisab, et tema arvates oli tegu lihtsalt hädamatusega. Nimelt ei ole matmise viis otseselt kokkuviidav ühegi Läänemere ruumis levinud matmiskombega. Pigem on matus olnud lohakas. Matjad võisid siiski olla ka kohalikud saarlased.
