Raamatukogu sünnipäev algas meeleoluka mudilaskoori etteastega. Laulude vahele said külalised kuulda jutuvõistluse võidutöid, mida esitasid Lota, Matis ja Hedy. Seejärel said paremad jutukirjutajad raamatukogu sünnipäevaks valminud järjehoidjad, kelleks osutusid Henrik Veskinõmm, Lota Uussaar, Matis Prostang, Emma Treirat, Keidi Rand, Melani Koov, Tuule Sadam, Hedy Läets, Seidi Voogre, Egert Aug, Karin Kreek ja Karl Poopuu. Järgnesid ettekanded Tallinna Keskraamatukogu direktorilt Kaie Holmilt ja Jaanus Reedelt.

Raamatukogu juhataja andis ülevaate raamatukogu ajaloost. Ettekannete vahepeal esitas Salme Põhikooli sõnaring lõbusa lühinäidendi "Raamatukogunõid Rosaalie nõiatembud raamatukogus".

Ühelgi raamatukogul pole aga mõtet, kui tal pole lugejaid. Nii pidas ka Salme raamatukogu sünnipäeval meeles oma suuremaid lugejaid.

Lõpetuseks tahaksin tänada kõiki, kes aitasid kaasa raamatukogu sünnipäeva heale õnnestumisele. Tänud Salme Põhikoolile, kes andis suure panuse sünnipäeva kordaminekule. Eriti tänan Karin Pulka ja mudilaskoori, kes kujundasid ürituse muusikalise osa. Tea Merivaldi, kelle kaasabil sai korraldatud õpilaste hulgas tore jutuvõistlus ja kõiki õpilasi, kes sellest osa võtsid. Samuti Ivi Saart, tänu kellele on võistluse võidutööd juba raamatus. Tänan Ene Seppa ilusa kujunduse eest. Maire Sillaveed, kes kirjutas ja lavastas raamatukogunõia tempudest toreda lühinäidendi ning Eliisi, Hedyt, Ukut ja Matist, kes selle mõnusa huumoriga ette kandsid.

Kaie Holmi ja Jaanus Reedet sisukate ja huvitavate ettekannete eest. Tänan Kultuurkapitali Saaremaa ekspertgruppi ja Salme Vallavalitsust, kelle toetusel see tore üritus üldse teoks sai. Veel tahan tänada Aino Tiitu, kelle nägu oli Salme raamatukogu mitu pikka aastakümmet. Tänusõnad kolleegidele kogu maakonnast ja kõigile teistele õnnitlejatele, kes tegid selle päeva ilusaks ja lilleliseks.

Salme raamatukogu läbi aegade

Käesolev aasta on Salme raamatukogu jaoks oluline aasta. Nimelt pidas raamatukogu oma 110. juubelit. Siinkohal olekski hea anda väike lühiülevaade raamatukogu ajaloost - asupaikadest ja töötajatest. Et Salme raamatukogu algusajaks võib lugeda aastat 1903, selgus alles selle aasta kevadel, kui Tiirimetsa haridusseltsi „Küünal" materjalide hulgast tuli välja 1937. aasta Meie Maa artikli koopia. Artikli pealkiri oli „Haridustöös sammub Tiirimetsa esirinnas", kus oli järgmine lõik: „Tiirimetsa tegelaste teenena avati 34 aastat tagasi esimene avalik raamatukogu endises Abruka vallamajas. Kogus leidus umbes 400 eksemplari raamatuid.

Kuid, et tookord nende väljaandmisel puudus kindel kord, loeti need viimseni "ära" ja praegu pole neist säilinud enam ükski eksemplar." Selgituseks niipalju, et kuni 1936. aastani kandis vald Abruka nime.

Järgmine viide raamatukogu kohta Rahvaarhiivi andmetel on aastast 1916, mil anti luba raamatute laenutamiseks Anseküla pastoraadis, kus vastutavaks isikuks oli pastor Greinert.

Edasi tegutses raamatukogu hulk aastaid Tiirimetsas. Kui 1920. aastal asutati haridusselts "Küünal" siis kerkis üles ka raamatukogu teema. 1935. aasta Meie Maa kirjutab artiklis "Haridusselts "Küünal" 15-aastane" seltsi algupäevist järgmist: "Juba alul seadis juhatus endale eesmärgiks ka seltsi raamatukogu asutamise küsimuse. Pöörduti rahva poole üleskutsega raamatute saamiseks.

Kingitustena tuligi kokku suur hulk raamatuid, millega raamatukogule pandi alus. Raamatukogusse telliti ajaleht "Sotsialdemokraat" ja naistele "Käsitööleht."

Osteti ka uusi raamatuid juure." Siinkohal peab mainima, et siiamaani peetigi Salme raamatukogu alguseks haridusseltsi "Küünal" juurde asutatud raamatukogu.

Raamatukogu ajalugu enne 1930. aastat ja pärast seda on meenutanud Triin Lutšenko, endine raamatukogu juhataja ja üks aktiivsemaid lugejaid kõrge eani. Tema meenutuse järgi oli esimes eks r aama tuko gu j uha t aj aks Tiirimetsas Leo Kann, kes oli oma talu veskis mölder ja selle ameti kõrvalt laenutas ka raamatuid.

1926-27 alustas raamatute laenutamist Triin Lutšenko. Raamatukogu asus Tiirimetsa 6-klassilises koolis ja kuulus Tiirimetsa apostliku-õigeusu kirikule.

Raamatukogu jaoks oli eraldatud väike ruum ja avatud oli raamatukogu pühapäeviti. Raamatud muretses haridusselts ja raha raamatute ostmiseks saadi seltsi poolt korraldatud pidude sissetulekust. Kuna raamatud olid tol ajal väga kallid, oli eksemplaride arv väike, umbes 1000. Raamatukogus olid peamiselt eesti kirjanike raamatud, kuid oli ka mõningaid väliskirjanike teoseid. Raamatud olid kõik pehmes köites, seepärast tuli need uuesti ümber köita. Köitjaks oli Länga külas elav Aleksander Magus, kellel oli endal köitepress. Köitematerjali ja tasu köitmise eest maksis Küünla selts. Raamatute laenutaja töötasu oli aastas 10 krooni.

Peale uue Tiirimetsa koolimaja valmimist kolisid 1937. aastal sinna 6- klassiline kool ja ka raamatukogu.

Eraldi ruumi raamatukogul ei olnud, raamatud olid pandud laste jalutusruumi. 1944. aastaks oli järele jäänud väga vähe raamatuid, kuna sõja ajal paigutati koolimajja sõjaväelased ja seal asus ka sõjaväehaigla.

Peale sõda kolis raamatukogu Tiirimetsast Salmele endise vallamaja ruumidesse. Raamatukogu jaoks oli tuba 2. korrusel, juhatajaks oli Amanda Matson. Samas majas olid ruumid Salme algkoolil ja sidejaoskonnal.

1950-53 oli raamatukogu juhatajaks Lehte Lepik. Enne 1960. aastat on raamatukogus töötanud veel Asta Saks, Etvelie Tamm ja Mare Kupp.

1960.-1963. aastani töötas raamatukogu juhatajana Tea Kann. Edasi oli kahe aasta jooksul juhatajateks Õie Ollissaar ja Ilme Sadam, kumbki ühe aasta. 1965. aasta 1. septembrist asus raamatukogu juhatajana tööle Aino Tiit.

Raamatukogu teeninduspiirkond oli väga lai, ulatudes Ansekülast Möldrini. Raamatukogul oli 1 rändkogu, mis asus Ansekülas. Seal laenutas raamatuid Helgi Paltsepp. Laenutuspunkte oli 2, Läätsa kalatööstuses, kus raamatukogu juhataja käis teisipäeviti laenutamas ja Tiirimetsa koolis, kus raamatuid laenutati igal reedel. 1974 hakkas Saaremaal liikuma raamatubuss, mis hakkas teenindama raamatukogudest kaugel asuvaid külasid. Salme raamatukogu teeninduspiirkonnast jäid bussi teenindada Anseküla ja Möldri.

1976. aastal sai raamatukogu ruumi Sõrve sovhoosile ehitatud kontor-klubi hoones 2. korrusel. Selles majas on raamatukogu kolinud veel kolm korda: 1993. aastal sai see uue remonditud ruumi endises sovhoosi dispetšeriruumis.

1998. aastal aga jälle uued ruumid koridori teises otsas, neid oli koguni kaks: endine sovhoosi direktori kabinet ja sekretäriruum. Aino on samal aastal raamatukogu kroonikas kirjutanud: "Seega kolmandas kohas selle maja 2. korrusel. Edasi minna enam ei saa, järgmine käik on treppidest alla."

2004. aastal läksidki Aino öeldud sõnad täide ja raamatukogu koliski treppidest alla, 1. korrusele vastremonditud ruumidesse, oma praegusesse asupaika. Avamisele oli kutsutud tollane kultuuriminister Urmas Paet ja Saare maavanema kohusetäitja Hans Teiv, kes kruvisid seinale ka raamatukogu sildi. Uued ruumid olid vanaga võrreldes ilusad avarad ja valged, kultuuriministeeriumi toetusel soetati ka uued riiulid. Uus asukoht suurendas kohe ka raamatukogu külastatavust, suurenes ka lugejate ja laenutuste arv.

2008. aastal alustati elektroonilise laenutamisega, kuna selleks ajaks oli kogu fond arvutisse sisestatud.

2010. aasta 1. septembril lahkus kõige staažikam raamatukogu juhataja Aino Tiit pensionile, kellel täitus 45 aastat töötamist Salme raamatukogus.

Praegu on raamatukogus lugejaid 390 ringis, aastas laenutatakse 8000-9000 raamatut ja ajakirja.