Samm-sammult merehariduse suunas
Tänavu sügisel 22.-23.augustil, kohe pärast suvepuhkust, kogunesid Viinistule koolides rahvusvahelist Läänemere projekti ( Baltic Sea Project-BSP) juhendavad õpetajad üle Eesti. Milliste praktiliste välitöödega koolituspäevadel nn. merepäevadel tegeldi, seda on näha lisatud piltidel autoriks Katrin Käbin Tallinna Nõmme Loodusmajast.
Merepäevad Pärispeal Eru lahe Rannarahva Seltsi (edaspidi Selts) eestvedamisel, nii õpetajatele kui ka õpilastele, said alguse 2009.a. Eesti Noorsootöö Keskuse ja Tallinna linna finantstoel.
Aastast 2010 on BSP koordinaatoriks Eestis Sirje Janikson Tartu Keskkonnahariduse Keskuses. BSP mereprogramme viib läbi Eru lahe Rannarahva Selts. Sõidukulu
merepäevadele kannab Keskkonnainvesteeringute Keskus maakondlikust programmist.
BSP mereprogrammid õpilastele
Merepäevadel toimuvad praktilised õppused õpilastele otseselt merega seotud BSP programmide alusel, nagu * vee kvaliteet, kus uuritakse mereelustiku liigilist koosseisu ja nende vastastikuseid seoseid, et hinnata vee seisundit meres; * rannikuvaatlus, mis toimub vastava juhendi alusel Hara lahe või Pähkneeme männiku õpperajal; *keskkonnamõõtmised, kus analüüsitakse keemiliselt merre suubuvate Valgejõe ja Loobu jõe vee omadusi; *merelindude ökoloogia, kus õpitakse tundma veelinde ja osaletakse linnuvaatlustel, nagu kesktalvine veelindude loendus, randauhutud lindude loendus ja haudelindude punktloendus; * kalandus, mis pole küll otseselt BSP programm, kuid pakub huvi, et saada teada kalakaitsest, õppida kalu määrama ja lahkama ning
* keskkonnaajalugu, milles osalejad saavad analüüsida muutusi rannikuelupaikades, jõgedes jm., ning koostada vastavaid uurimistöid. Teatavasti näevad uued kooli õppekavad ette õpilasuurimustöödele senisest suuremat osakaalu, millele aitavadki kaasa praktilised välitööd merepäevadel ja seovad kooli õppekava praktilise tegevusega looduses.
Merepäevadel osalejad
BSP projekt sai alguse 1989.a. Soomes UNESCO Komitee ettepanekul. Peaeesmärgiks seati, et projekti kaudu õpiksid õpilased paremini tunda oma kodumere seisundit ja kaitse vajadust. Projektis osalejaks loetakse kool kui õpilased täidavad vähemalt ühe BSP programmi ülesandeid. Merepäevadel Pärispeal on osalenud ühe kalendriaasta jooksul 300-360 õpilast. Eestis on osalenud projektis enamasti 19- 20 kooli, kuid 2009.a. liitus juurde 16 uut kooli Harjumaalt, sealhulgas Tallinnast. Arvestades tänavu Viinistu koolitusel osalejaid, siis kindlasti on liitumas projektiga veel koole. Heameel oli tõdeda, et meie kohaliku Vihasoo kooli pere tuli tänavu juba teisel koolipäeval Hara lahe õpperajale, et teha tutvust rannaloodusega ja täita rannikuvaatluse programmi ülesandeid. Kevadel tegid samas rannikuvaatlusi Kuusalu Keskkooli õpilased õpetaja Eve Sarapi juhtimisel. Loksa Gümnaasiumi õpilane Anete Lomp Valgejõe külast on alustanud Valgejõe seisundit uurima õpetaja Glaidi Aasranna juhendamisel. Merepäevade korraldamine Viinistul ja Lahemaa rahvuspargi rannaaladel jätkub ka 2012.a. kui KIK meie projekti rahastab, sest siinsed ranna-maastikud sobivad merehariduslikuks tööks ideaalselt.
Merehariduse tuleviku suundi
Vaatamata sellele, et on mitmeid koole, kus õpilased osalevad rahvusvahelises BSP projektis, kuid siiski on mereharidus juba aastaid madalseisus. Merehariduse olukorda on korduvalt arutatud samuti õpetajate koolitustel Viinistul. Oma ettekandes 22.08.2011 Viinistul rõhutas Jüri Lember, et esimest korda taasiseseisvunud Eestis oleme suutnud jõuda merenduse riikliku arengukava „Eesti merenduspoliitika aastateks 2011-2020" kinnitamiseni k.a. 14.juulil Vabariigi Valitsuses. Tänini puudus alusdokument, mille alusel oleks võimalik olnud süsteemselt läheneda merenduse, sh. merehariduse edendamisele Eestis. See dokument peab saama ka Riigikogu heakskiidu ja seejärgselt õnnestub teda kasutada merehariduse meetmete kavandamiseks ning selleks otstarbeks eelarveliste vahendite taotlemiseks. Aastateks 2015 ja 2020 on seal kavandatud 400 tuhat eurot kummalgi aastal merelise täiendus-ja huvihariduse edendamiseks.
Mida tuleks teha merehariduse ausse tõstmiseks Eestis?
Hädasti oleks vaja üldhariduskoolide õpilastele, eeskätt noortele merehuvilistele, oma merekeskust. Suure eeltöö on teinud ära merekeskuse rajamiseks Viinistule ettevõtja Jaan Manitski, kes mõistab keskuse olulisust keskkonnateadlikkuse edendamisel meie kodumere tutvustamise kaudu. Valminud on ehitusprojekt, lisaks omapoolsele panusele on ta toetust taotletud EAS-lt , kuid positiivset lahendust veel pole. Jääb loota, et merehariduskeskust peetakse riiklikult oluliseks, et äratada noortes huvi merega tegelemiseks nii uurijatena kui meremeestena, et jätkuksid Eesti riigi merenduslikud traditsioonid.
Mereäärsetel koolidel tuleks kaaluda merendusliku suuna või merendusklassi avamisele, millele saab omapoolset abi pakkuda Eesti Mereakadeemia. Oma asukoha tõttu sobiks merenduslik suund meie piirkonna koolidest eriti Loksa Gümnaasiumile.
Mereharidus ja Läänemere projektis osalemine Eestis satub juba järgmisel s.o 2012 .a. sügisel, rahvusvahelise tähelepanu alla. Eesti võtab kolmeks aastaks BSP peakoordinaatori rolli üle Lätilt. Peale BSP juhtimise kogu Läänemere piirkonnas peame koolides aktiivselt täitma BSP programme, et avaldada oma tegevusest ülevaateid BSP ajakirjas „Newsletter" ning anda välja vastav käsiraamat mõne programmi põhjalikumaks käsitlemiseks nagu seda on teinud teised peakoordinaatoriks olnud riigid. Ilmunud on juba 9 vastavat käsiraamatut. Senini on ilmumata käsiraamat lindude ökoloogia programmi kohta, mille võiksid koostada Eesti ornitoloogid.
