Saue jaamahoone tehnilise seisundi ekspertiis

Üldist

Hoone on ehitatud orienteeruvalt 19.saj lõpp – 20. saj. alguses ning kuulub hetkel Eesti Raudtee AS-le.

Kroonuhistorismi stiilis ehitatud hoone on ristkülikulise põhiplaaniga, ühekorruseline, poolkelpkatusega.

Hoone kandekonstruktsiooniks on paekividest laotud vundament ja sokkel, rõhtpalkidest kandeseinad, katust kannavad puidust toolvärk ja sarikad.

Mittekandvad vaheseinad ning tamburite seinad on puitkarkassil.

Hoonel on laudpõrandad, mis toetuvad pinnasel olevatele põrandataladele.

Katuse kattematerjaliks on eterniit, välisseinad on väljast kaetud puitlaudisega, seestpoolt on seinad kaetud kas puitvõrgul krohvi või laudisega, laed on kaetud puitlaudisega.

Hoonel on algupärased puitaknad, välisuksed on vahetatud.

Hoone kütmiseks on ettenähtud ahjud ja pliidid, ventilatsioon on loomulik.

Korstnad on laotud savitellistest, uuendatud korstnapitsid on silikaattellistest.

Kommunikatsioonid nagu vesi ja kanalisatsioon puuduvad.

Probleem

Tellija soov on teada saada: milline on hoone tehniline olukord; hoone taastamise otstarbekus.

Ülevaatus

Hoone ülevaatus toimus 14.09.2010, kahjuks ei olnud võimalik ligi pääseda pooltesse ruumidesse ja katusealusesse.

Ülevaatusel ei avatud konstruktsioone, mistõttu arvamuse aluseks on antud visuaalsel vaatlusel saadud informatsioon.

Hoone on seisnud kaua ilma hoolduseta ja kannatanud vandalismi käes ning on seetõttu tugevalt amortiseerunud.

Eterniidist katusekatte seisukord on halb: esineb lagunemist, sammaldumist.

Katuse harjalauad on kohati lagunenud, korstnakraed ja plekist harjalauad tugevalt korrodeerunud.

Vihmaveerennid ja -torud on enamasti lagunenud, kohati ära tulnud. Silikaat- ja savitellistest korstnapitsid on lagunenud.

Välislaudisel olev värv on mahakoorunud, akende klaasid ja osaliselt ka raamid on lõhutud.

Siseseintel ja lagedel olev värv/tapeet on mahakoorunud.

Soklite läheduses esineb puitelementidel tugevaid mädanikkahjustusi ja sokli müüritise lagunemist, sest vihmavee äravoolusüsteem on lagunenud ning hoone ümber olev kultuurikiht on tõusnud kohati sokli ülemise pinnaga tasa, samuti puudub sokli ja puitpinnavaheline hüdroisolatsioon.

Kõige halvem, mis ülevaatusel selgus on, et põrandad ja palkseinte alumised osad on nakatunud majavammiga ja eeldatavasti ka põrandate alustalad.

Majavammiga nakatunud puitosad on väga tugevalt kahjustatud.

Tehniline olukord

Hoone tehniline seisukord ei vasta tänapäeval esitatavatele nõuetele.

Hoone piiretel puudub tänapäeva nõuetele vastav soojapidavus, hoones puudub kütte- ja ventilatsiooni süsteem, vee-, kanalisatsiooni- ning elektri- ja nõrkvoolusüsteem.

Hoone ehitati ajal, mil hoone soojapidavust ega soojakulu ei osatud hinnata — seepärast on nii seinad, laed, põrandad ja uksed-aknad vähese soojapidavusega: palkseinad ilma lisasoojustuseta, lael liivtäide, laudpõrandad pinnasel ilma soojustuseta.

Hoonete välisseinte dekoor on arhitektuurilise väärtusega, mis ei luba lisasoojustamist väljastpoolt, kuid seespoolne soojustamine on ehitusfüüsikaliselt üldiselt vale ja võib kaasa tuua hoone hävingu. Kui hoone otstarbe muutmisel nähakse sinna ette ka märgruumid (pesemisruumid), siis tekib veel täiendavaid probleeme vee- ja aurutõkete teostamisega.

Kandekonstruktsioonid: vundamendid on rahuldavas seisukorras; sokkel on halvas seisukorras; põranda alustalad on väga halvas seisukorras; palkseinte alumised osad on väga halvas seisukorras

Välispiidekonstruktsioonid: katusekate vajab väljavahetamist; seinte välislaudis ja uksed-aknad vajavad puhastamist/ osalist asendamist; sokkel vajab osaliselt ja korstnapitsid täies mahus uuestiladumist.

Kokkuvõte

Hetkel on hoone suurim probleem majavamm, mis on kahjustanud hoone alumist osa nii rängalt, et päästa seda enam ei õnnestu ning vähem kahjustunud osasid termiliselt töödelda ka majanduslikult ei tasu, st. hoone alumine puitkonstruktsioonis osa koos seinte alumiste osadega tuleks igal juhul täies mahus välja vahetada.

Praeguseks hetkeks on hoone kasutusotstarve jaamahoonena ennast ammendanud. Hoone edaspidise otstarbe muutmisel või endise otstarbe taastamisel ei vasta hoone enam tänapäeva nõuetele, samuti on jaamahoone arhitektuur suuresti erinev ümbruses asuvatest uuematest hoonetest.

Hoone rekonstrueerimisel/ renoveerimisel tänapäeva nõuetele vastavaks, säilitades samas arhitektuurse välisilme on küllaltki kulukas ettevõtmine võrreldes samamahulise uusehitusega.