Saue vallas ehitatakse vee- ja kanalisatsiooni-, Soomes magnetnupuga prügitorusid

 (1)
Astelpajumaias vares. Aga pildil on näidatud ikkagi seda, et astelpajupõõsaid võib väga edukalt kasutada ka linnahaljastuses.
Astelpajumaias vares. Aga pildil on näidatud ikkagi seda, et astelpajupõõsaid võib väga edukalt kasutada ka linnahaljastuses.Koduvald

17. septembrist kuni 20. septembrini toimus Eesti Maaomavalitsuste Liidu ja Eesti Linnade Liidu poolt korraldatud koolitusreis Soome, eesmärgiks tutvuda uute lahendustega elukeskkonna ja elamupiirkondade arendamisel.

Alljärgnevalt mõned mõtted, mis kõige kohapeal tutvudes tekkisid. Meeldiv elukeskkond on suure ja kuluka töö tulemus Kokku oli võimalus viibida kolmes erinevas uuselamupiirkonnas- nendeks olid arendatav Suurpelto Espoos, Viikki Helsingis ja Vuores Tamperes. Vana tuntud tõde on see, et elukeskkond peab olema kompleksne ja mis teha, kompleksne arendamine on ka kallis. Mõtlemapanevaks ja huvitavaks oli pealkirjas mainitud maa-alustel torustikel põhineva prügikogumissüsteemi toimimine, mille väljaehitamine oli arendajate sõnul küll kulukas, kuid mille ülevalpidamiskulud pidid olema tunduvalt odavamad kui prügiautodega ringi vuramine. Vaadates, kuidas Eestis pisiarenduste kaupa elukeskkonda kujundatakse, siis pole imekspandav, et uued tehnoloogiad siiakanti niipea ei jõua. Olgem ausad - nii suuri arenduspiirkondi (20 000 ja rohkem elanikku) ole Eestis lähimas tulevikus ka ette näha.

Sadevesi on maastikukujunduselement Kui Eestis üritatakse sadevesi maaalla torudesse suruda, siis Soomes on juba ammu jõutud järeldusele, et see on kulukas ning mõistlikum on võimalikult palju kasutada paikset immutamist, kujundades kogutud sadeveest tiike, märgalasid, kunstkärestikke ja kanaleid. Arvestades seda, et liigvesi on probleemiks ka Saue vallas, võiks see olla üheks mõttekohaks nii vallavalitsusele kui arendajatele. Peaeasi, et oleks vaba maa ning oskuslik projekteerija, kes suudaks lahtise peaga mõelda. 

Koduvald

Prügiluugid Suurpeltos Espoos. Prügikott lastakse luugist (mis avaneb magnetnupuga nagu fonolukk) alla, see jõuab kogumisruumi, kaks korda päevas käivitub imitoru ning kõik praht lendab kiirusega 90-100 km/h kogumisjaama. Aeg ajalt lastakse süsteemi suur käsn, mis toru seinad ligast ja sitikatest puhtaks teeb.

Vana hea arooniapõõsas Lõpetuseks midagi käepärast. Soomes veendusin veelkord, et näiteks Laagri haljastust annaks suhteliselt lihtsate ja mitte väga kallite vahenditega paremaks muuta. Elurajoonide ja tarbeparkide haljastuses kasutati suhteliselt palju meilgi kodusena tunduvat arooniapõõsast ja astelpaju. Pole vähetähtis märkida, et mittemürgised ja söödavad marjad on ju väärtus omaette. Samuti torkasid haljastuses silma erinevate köögiviljade (kapsas, porgand, kõrvits) oskuslik kasutamine.