Saunakeskus – emotsioon kuumusest ja veest
Tänapäeva inimese janu uudsete emotsioonide ja kogemuste järele toob ka kodukamarale rohkesti võimalusi nautida nii Rooma-aegset saunaõhustikku kui ka ökolähedast kadakasauna ühe katuse all. Uhke saunapeoga rooma keisri Caracalla vaimus avati lõppeva aasta 6. novembril suurepärane saunakeskus Viimsi Tervises.
Sauna ajalugu
Sauna tunti juba vähemalt kolm aastatuhandet enne meie aja arvamist. Esmaavastaja au ei julgeks küll ühelegi rahvale anda, pigem on see olnud inimkonna arenguga kaasaskäinud leiutis. Ürgsauna ajalugu kaob aegade hämarusesse, kuid arvatakse, et saunatamise komme levis Euroopasse maadeavastajate ja vallutajate vahendusel Lõuna- Ameerikast. Tänapäevani on tuntud indiaanlaste loomanahkset püstkoda meenutavad higistamistelgid, kus istudes ringselt ümber kuumaksaetud kivihunniku lauldi palveid ja viidi läbi puhastumisrituaale.
Vana-Kreekas ja Roomas saavutas saunatamiskunst täiuse, mida tänapäevalgi on raske korrata. Roomlased rajasid oma riigi kõrgajal ligi tuhat avalikku kümblusasutust ehk termi. Need olid tuhandetel ruutmeetritel asuvad hiigelsaunad, mis olid varustatud põrandaaluse soojaõhuküttega ning kus lisaks higistamissaalile, eri temperatuuridega pesemisruumidele ja jahutavale basseinile leidus ka spordiväljakuid, raamatukogu ning masseerimis- ja puhketoad.
Ida-Rooma riigis araablastega asustatud aladel oli samal ajal aga tekkinud oma, veidi teistsugune saunakultuur, mille keskmeks oli aurusaun hamman. Ka tänapäevases kõnepruugis kasutame mõistet türgi saun, tähistamaks aurusauna.
Rooma riigi langus ja tärkav uus religioon – kristlus – tegid priiskavale ja kiriku silmis üdini amoraalsele saunatamisele üsna kiire lõpu. Kuigi algul säilitasid saunad oma ihuharimisfunktsiooni ning igal endast lugupidaval käsitöötsunftil oli oma saun, keelati need hiljem kombelistel ja religioossetel kaalutlustel täielikult. Avalikke saunu hakati Euroopas uuesti avama alles 18. sajandi lõpul.
Eesti aladel oli kuni 20. sajandini ainsaks saunatüübiks suitsusaun. Eestlastel oli levinud sarnane saunatamise viis kui soomlastel. Saunas higistati, viheldi ja pesti, veekogude lähedal olevatest saunadest mindi ka jahutuseks ujuma.
Soome saun on tegelikult kombinatsioon rooma kuuma õhu kümblusest ja araabia aurukümblusest. Leili visates tekib aurusauna efekt, auru hajudes valitseb kuuma õhu soojendav toime. Üheks kõige varasemaks tõenduseks soome sauna olemasolu kohta peetakse Kiievi kroonikakirjutaja Nestori saunakirjeldust aastal 1113.
Praegu on aga leilisaun levinud peaaegu kogu maailmas, kusjuures paljudes kohtades tuntakse leilisaunana just soome sauna.
Tervis ja saunamõnu
Sõltuvalt sauna kütmise viisist, temperatuurist, niiskuseastmest ja ehituslikest eripäradest tuntakse erinevaid saunatüüpe.
Viimsi Tervise luksuslikus saunakeskuses leiab eest meeldiva saunakogemuse nii kõva leilitaja, aurusauna austaja kui ka siiani saunadest nende kõrge temperatuuri pärast eemale hoidja, kuna uudse võimalusena saab nautida lõõgastust ka madala temperatuuriga soolakivisaunas.
Puuküttega leilisaun
Erakordse nähtusena spaades on Viimsi Tervisesse rajatud puuküttel leilisaun. Soome saunas ehk leilisaunas on õhk kuum ja kuiv, ruumi seinad on puiduga üle löödud ja leiliruumis on astmeline lava, mis võimaldab nautida erinevaid temperatuure. Temperatuur soome saunas tõuseb reeglina 70–95 kraadini ja kangemate saunaliste tarvis ka kõrgemale.
Puuküttega kerise leil on palju pehmem ning õhk ei ole nii kuiv kui elektrikerisega saunades. Sauna õige mõju tuleb esile kuuma ja külma faasi vaheldumises – igale lavalkäimisele järgneb jahutamine kas külma veega või värske õhu käes. Tõelise saunanaudingu loob vesine jahutus õuebasseinis. Milline elamus kuumast leilisaunast hüpata karastavasse vette lumises Viimsis! Muhe saunamees hoiab elava tule kerise all ja saunalise meele reipana. Oma võlu lisab vihtlemine. Abi saab lihaste ja liigeste jäikuse, pingestumise, tundlikkuse ja valu korral, samuti pikaajaliste kaela, turja ja seljavalude puhul.
Aurusaun
Aurusaun ehk hammam on säilinud tuhandeid aastaid. Tüüpilises aurusaunas on suhteliselt madal temperatuur 45–60 kraadi 100% suhtelise õhuniiskuse juures. Seepärast ollaksegi aurusaunas pidevalt sooja udupilve sees. Auru käes avanevad poorid ja higinäärmed eritavad kehast jääkaineid.
Viimsi Tervise saunakeskuse kahes aurusaunas leiab eest sõna otseses mõttes soolase üllatuse, neist ühes soolaauru ja teises naturaalse meresoolaga keha ülehõõrumise võimaluse näol. Klassikalise aurusauna naudingule ning toimele lisanduvad veel soola kasulikud omadused tervise parandamiseks. Sool on rahvameditsiinis juba ammu tuntud oma erakordsete omaduste poolest. Soolal on looduslik puhastav ja antibakteriaalne toime. Merelises aurusaunas on õhk tiine 5-lisest soolalahuaurust, lisades saunatamisele soolainhalatsiooni tervistava mõju krooniliste hingamisteede haiguste puhul.
Soolalahuse kondenseerumine kehapinnale ravitseb nahahaigusi: psoriaasi, kuiva nahka ja lõhesid, raskesti paranevaid haavu, haudumusi, allergilist löövet jms. Aurusauna toimete kombineerimine soola hõõrumisega soolasaunas mõjub nahale kooriva hooldusena ja saunast väljudes tundub nahk tõeliselt siidisena.
Kadakasaun
Juba sauna sisenedes saab aru, et oled kadakasaunas. Madala õhutemperatuuri (kuni 60 kraadi) ja -niiskusega sauna seinad on kaetud kadakapuiduga, mis eritab õhku eeterliku õli aroome. Kadakaõlil on antibakteriaalne ja viirusvastane toime. Viirushaiguste levimise perioodil on kadakasaun hea abimees haigestumise vältimiseks või nohustköhast lahtisaamiseks. Kadakasauna madal temperatuur lubab seda sauna kasutada ka inimestel, kes kuumust ei talu.
Soolakivi saun
Ennastunustava rahutunde loob elamuslik, madala temperatuuri (kuni 60 kraadi) ja suhteliselt väikese õhuniiskusega saun, mille seinad on laotud naturaalsest soolakivist. Omapärase kangisüsteemi abil toimub kerisekivide- püti kuumutamine ühes katlas ja seejärel teatud aja tagant nende kastmine veekatlasse, eraldades saunaruumi paraja portsu auru. See sobib eriti hästi nii vaimsete kui ka lihaspingete leevendamiseks. Madala temperatuuri tõttu võivad saunaskäiku nautida ka lapsed, eakad või südamehaiged.
Infrapunasaun
Infrapunakiirgus kandub nähtamatute valguslainetena läbi õhu ja soojendab otseselt, ilma ümbritsevat õhku kütmata. Optimaalne higistamine saavutatakse infrapunasaunas 45-kraadise õhutemperatuuri juures juba 30 minutiga.
Infrapunasaunas õhku ei kuumutata ja auru ei kasutata. Soojuse toime ulatub hoopis sügavamale kehasse kui tavaliste saunade puhul. Ka saunaprotseduuri lõppedes kestab veel tunde sisemise soojuse tunne ja higistamine. Infrapunasaun on intensiivse higistamapaneva toimega, aidates kehal puhastuda jääkainetest.
Nagu vanade heade rooma aegade mälestuseks on Viimsi Tervise saunatajalgi võimalus lõõgastuda erineva veetemperatuuriga basseinides ning veealustes massaažijugades lihaspingeid leevendada. Ei puudu ka välibassein ekstreemse saunaelamuse nautlejatele. Köetavatel lamamistoolidel saab aga lihtsalt puhata ja mõtteid koguda.
