Teema pole enam verisuline – juba oma aasta on seakõrvu söödud ja jõutud üht-teist äragi teha. Tegemistest on põgusalt siin-seal juttu olnud ja teadjamehed edasi rääkinud, kuid kõige värskem tegemine vajab siinkohal laiemale ringile tutvustamist.

Vastlad, eestlaste põline komme, elab oma elu suhteliselt aktiivselt. Ikka käikse mäe peal, peetakse teemaüritusi, kooli- ja lasteaialapsed rõõmustavad pikkade liugude üle sõltumata linade pikkuse legendist!

Meie aga, tänu Kalju Laiapea väsimatule hobusearmastusele, sõitsime hobuse ja saaniga oma 5+5 kilomeetrit retrosõitu, “tagasi esiisade nostalgiasse“, Valtu-Nurme küla platsile, kus ordumehed olid kenasti lõkke läitnud, hernesupi, seakõrvad ja muud näksimist valmis pannud ja nii seal oldigi - lihtsalt, räägiti, mõtiskleti, nauditi.

Meie vastlakokkusaamist austas oma kohaloleku ja tervitusega külavanem Helen Link, kellele meie tegemine paistis meeldivat. Selge, et mehed olid sellise kiitusega rahul!

Püüame vaikselt oma tegemisi teha ja leida kujunevale Ordule värvikat sisu. Üheks olulisemaks oma tegevuses peame elukogemuse talletamist ja noorematele põlvedele edasiandmist. Kes leiab, et temalgi midagi selles vallas pakkuda, mõelge kaasalöömisele!

Kes soovib kuulda muljeid hiljutise külaskäigu kohta Ülo Vooglaiu juurde, tulge sekka!

Kena kevade lähenemist!