See rahvapidu kootakse vaiba sisse
Eks need kaks sündmust olegi omavahel põimunud ja pikast nimest tehakse alati midagi suupärasemat, nii see folk „katust" pakubki.
1. augusti õhtul oli kogunenud arvukalt inimesi Märjamaa keskväljakule avamistseremooniast osa saama. Avasõnades ütles vallavanem Eero Plamus, et järgnevad päevad pakuvad kultuuri- ja spordielamusi, see hoiab meie meeled ärkvel. „Nautige Eestimaa suve, see on lühike, kuid sündmusi täis," soovitas Plamus.
Folgi lipu heiskavad tavapäraselt need, keda koduvald tõstab saavutuste eest esile. Tänavu oli meie gümnaasiumis kolm kuldmedaliga lõpetajat - Nele Loit, Eisi Mäeots ja Jörgen Järve-, kellele lisandus Märjamaa neiu Anett Riismaa Rapla ühisgümnaasiumist.
Kui olid üle antud tänukirjad kaunimate kodude omanikele, tutvustas festivali kunstiline juht Kalev Järvela tänavusi külalisi.
Kolmandat korda oli folgil Cesvaine tantsurühm, teist korda Bräulingeni folklooriselts Saksamaalt. Teist korda oli ka Volhovi esindus, aga nüüd näitas venelaste temperamentset tantsu ja värvikaid kostüüme tantsuansambel Rus.
Kõige koloriitsema rõivastusega olid prantslased, folkloorirühm La Delphinale Grenoble´ist, kelle kostüümid illustreerisid 18. sajandi keskpaiga rõivastust.
Neid vaadates oli tunne, et rühma liikmed on välja astunud otsekui filmist või eri ajastute elu kajastavast telesaatest. Väga efektsed olid mõnedel meestel üle põlve ulatuvad pikad paksud sukad (Alpi mägedes olid vanasti paksu lumega liikudes niisugused jalasoojendajad vajalikud).
Pilku püüdsid ka naiste tärgeldatud peakatted, omapärane oli rühma juhi mängitav pill, mida tuli nii vändata kui sõrmitseda. Kõik Märjamaa Folgi kontaktid on üks suur kingitus, mida tõid külalised Lätist, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Venemaalt ja loomulikult Eestist, sest alati on folgipeol Leigarite esindus, kellele peakontserdiks lisandus teisigi külalisrühmi. Ühtekokku astus peakontserdil üles 40 laulu- ja tantsukollektiivi 630 esinejaga.
Avakontsert andis aimu, mida lähipäevil näha saab, sest kõigil külalistel oli järgmistel päevadel keskväljakul pikem esinemine. Esimesel folgiklubi õhtul said osalejad selgeks esimesed teiste maade tantsud, mida järgmistel õhtutel mõnuga korrati. Eriti menukaks osutus „Kalinka", mis tõmbas rahva kiiresti käima. Kui prantslased olid oma liikumised ette näidanud, olid järgnevad prantsuskeelsed juhisedki arusaadavad. Leigarite juhtimisel tehti ilmselt pikima tantsu rekord - Kolonntants kestis ligi pool tundi.
Reedene rõõmus sagimine
Reede tõi keskväljakule palju sagimist. Laste- ja noortepäeval esinesid järjest laste tantsurühmad, võimlejad, viiulilaagri lapsed, milles osales ka presidendi tütar. Tööd alustas lõõtsamängu õpituba Ain Lindvesti juhendamisel.
Arved Randoja oli seekord tunnis ainus mees, ülejäänud viis naised. Märjamaal ongi lõõtsamäng rohkem naiste käes. Eve Burmeister, Ave Sinikas, Silvi Sisas ja Arved Randoja esitasid peakontserdil koos Lindvestiga ka folkloorsetele tantsudele saatemuusikat.
Palju uudistajaid oli käsitööja esimesel keraamikanäitusel. Agaralt prooviti kangakudumist Katrin Ranna juhendamisel ja ühise töö tulemusel valmib folgi vaip. Isukalt söödi pannkooke, mida küpsetasid Helju Unga ja Valve Ermann. Palju huvilisi oli koertenäitusel.
Hongkongi rühm õppis meie tantse
Telesaate „Lauluga maale" salvestus tõi reede õhtul keskväljaku paksult huvilisi täis, et saada osa ühe saate salvestusest ja näha lähedalt ära nii Gerli Padar kui külaliseks olnud Anne Veski. Saaterühm oli juba lõunast kohal ja tegi Märjamaal mitmeid intervjuusid kohalike inimestega.
Siis jäädvustati ka Hongkongi tantsijate esinemine. Nii kaugelt külalised leidsid interneti kaudu üles Märjamaa festivali ja sõitsid kohale sooviga õppida meie tantse.
Hopsani rühma juhendaja Ilona Noor, abiks ka tantsija Jaanus Tõnisson, töötas nendega kahel päeval kokku ligi viis tundi ja selle aja jooksul võeti läbi 11 tantsu. Nende hulgas oli „Ingliska", „Kaera-Jaan", mitmeid teisigi meie folkloorseid ja seltskonnatantse.
Külalised said kaasa CD kõigi tantsude muusikaga, nad filmisid kõiki proove ja soovisid ekstra õppida pealkirjade hääldamist," rääkis Ilona Noor. Ta kiitis, et Hongkongi grupis olid väga tublid ja pühendunud tantsijad, kellel tuli kiiresti välja nii polka, valss kui labajalg. „Nad rääkisid, et on kõigest harrastajad, kes käivad koos vaid oma lõbuks ja seetõttu ei soovinud nad ühelgi kontserdil esineda, seda enam, et neil ei olnud kaasas rahvariideid. Folgiklubis siiski nägime nende väga huvitavat ja heatasemelist esinemist," vahendas Noor.
Budleti rahvatantsuklubi liikmed Honkongist on külastanud paljusid festivale ja igalt poolt repertuaari kaasa toonud. Suurlinnast pärit inimesed kiitsid Märjamaa folgi head korraldust ja vaatasid huviga ära kõik alevi keskväljakul toimunud nii kohalike kui välisrühmade kontserdid.
Laupäeva hommikul korraldas päästeamet külalistele tavapärase tuletõrjevõistluse, millesse iga kord püütakse põimida midagi uut. Seekord oli uus element meeskonnatöö ülesanne, kui neljast nöörist juhtides tuli alusel olev pall ämbrisse kallutada.
Loomulikult oli „menüüs" ka aukliku veenõu ulatamine üle peade, mis folgimelust väsinud osalejad märjaks saades lõplikult üles äratasid.
Sellele järgnesid juba väljakujunenud aladega spordipäeva võistlused. Vibulaskmise kohtunik Reet Elmik ütles, et huviliste ring on aastate jooksul välja kujunenud ja palju pole enam vaja juhendada, üksnes pisut meelde tuletada. Seekord pidasid duelli Siret Saar ja Raido Klaus, 55 eurose võidu napsas Siret.
Ragbimängus oli võimalus näha Märjamaa Vikati esinemist, kes koduseinte toetusel saavutas ülekaaluka võidu. Keskväljakul uudistas rahvas samal ajal vanu autosid, mille omanikke küsitles ja tutvustas Hannes Sassi. Paarikümne sõiduki hulgast osutus publiku lemmikautoks Toomas Kirsipuule kuuluv vana Ford. Reede öö vastu laupäeva oli soe ja sume, nii et öökino oli mõnus vaadata. Enne kui lõppes „Mehed ei nuta", hakkas ilm vesistama. Õnneks sadas vaid öösel ja ühtki päevast tegemist vihm ei seganud.
"Tantsiv" ühendkoor
Rongkäiguks rivistuti laupäeval rahvamaja juurde, kuhu peotule tõi kohale päästekomando pealik Einar Klaos. Kui see oli heade soovidega üle antud, hakkas rongkäik liikuma. Lauluväljakul süütasid peotule kirjanik Harri Jõgisalu ja koorijuht Thea Paluoja.
Järgnes pisut üle kahe tunni kestnud kontsert, kus oma kooride ja tantsurühmade kõrval nägime veel kord kõigi külaliste esinemist. Väga meeleolukas oli seekordne finaal, kui laval olev ühendkoor hakkas „Kaera- Jaani"ajal väga hoogsalt liigutusi tegema, mis andis tantsulustile veelgi hoogu juurde.
Lõõtsamuusikat nautisid kuredki
Pühapäeval prooviti ära ka teatetants, millega liiguti läbi Märjamaa üheksandale lõõtsapäevale Naistevalla külla. Paarikümne esineja hulgas, mida seekord täiendas ka Juuru kapell, oli kõige noorem mängija 11aastane Karl Juhan Tammann Pärnust, kes koos isa Janekiga sõitsid kohale vanal mootorrattal.
Ligi kolm tundi kestnud kontserdi lõpetasid kõik esinejad ühislugudega, millele pillimehed ka kaasa laulsid. See oli ilusa kontserdi väärikas finaal, mida hoolega kuulasid kaks kurepoega otse lava kõrval olevas pesas.
Kaks ülejäänud kurepere liiget käisid vahepeal „puhvetis" ja tulid siis jälle kontserdile.
Märjamaa päevade ja folgipeo iseloomustamiseks võib öelda, et need kulgevad stabiilselt ja väljakujunenud rütmis. Rahvamaja andmetel käis folgiklubides käis nii tänavu kui mullu umbes sama palju osavõtjaid ehk 450 ringis piletiga, lisaks oma ja väliskollektiivide liikmed, kes käepaeltega tasuta sisse said. Peakontserdi piletimüügi andmeid lehe kokkupanemise ajaks veel ei olnud.
Üks osavõtja märkis, et tema mulje põhjal oli tänavu lauluväljakul küll vähem publikut, mille üheks teguriks peeti töökaaslastega arutades liiga kõrget piletihinda, eriti kui veel perega välja minna.
Rahvamaja kommenteeris: peale peakontserdi olid kõik kontserdid Märjamaal ja maakonnas inimestele tasuta. Peakontserdi piletid olid eelmüügis tunduvalt soodsamalt kui kohapeal ja just selle mõttega, et oma inimene saaks pileti soodsalt kätte. Peakontserdi pileti ostja sai meeldejääva kolmetunnise kontserdi ja neljatunnise simmani väga hea ansambliga.
Ootame tagasisidet
Kes toimuva vastu huvi ei tunne, need hoiavad nagunii eemale. Siin-seal publiku muljeid küsides olid need küll positiivsed.
„Kõigile folk ilmselt huvi ei paku, aga mulle on see nii loomulik kohalik suursündmus, millest osa võtta. Oleme alati käinud ka folgiklubides ja seal saab õige tunde just siis, kui kaasa tantsid," rääkis Sirje Ehrenpreis, keda võis kohata pea kõigi tegevuste juures.
Külalised on meie folgi ladusa korraldusega seni väga rahul olnud. Rahvamaja juhataja Merle Voolaid ütles, et meeskond ootab siiski väga kohalike inimeste arvamusi, et järgmist pidu hästi ette valmistada.
Üks toimetajani jõudnud ettepanek oli, et külalised esineksid taas ka oma valla külades, nagu see kunagi on olnud: et see on ikka oma valla pidu ja kuna kõigil pole võimalik Märjamaale sõita, võiks folk oma inimestele lähemale tuua, mitte vaid kaugemaid kohti „kostitada".
Märjamaa rahvamaja juhataja Merle Voolaid: "See on jälle koostöö koht ja kui mõni paik on soovi avaldanud, oleme me ka võimaluse leidnud.
Nagu varasematelgi aastatel palun ma jälle, et kui inimestel on mõtteid või ettepanekuid, siis on korraldusmeeskond väga tänulik, kui see info ka aegsasti meieni jõuab."
