Selle sügise esimene Ida-Virumaa omavalitsusjuhtide nõupidamine toimus rongis
Pealinnas tutvuti Tallinna Linnavalitsuse kantselei teenindusbürooga ning toimusid kohtumised Eesti Maaomavalituste Liidus (EMOL) ja Harjumaa Omavalitsuste Liidus (HOL).
Vajaduse sellise õppereisi järele tingis asjaolu, et paljude omavalitsuste volikogude liikmed ja kohati ka mõned omavalitsuste juhid ei ole saanud või ei ole tahtnud aru saada omavalitsusliitude vajadusest, rollist, tegemistest ja võimalustest.
Kui tavaliselt kord kuus toimuvad omavalitsusjuhtide nõupidamised kestavad 2-3 tundi, siis seekord kulus kaugemalt tulijatel aega 15 tundi ja rohkemgi. Kui sündmustest ette rutata, siis maailma sellel reisil avastamas ei käidud, kuid selgus, et enamik õppereisi kaasa teinud omavalitsusjuhte ei olnud rongiga sõitnud ca 10-15 aastat ning seega jätkus nostalgiat kogu päevaks. Tegelikult osutuski esialgselt „hull“ idee rongiga Tallinnasse sõita, aega silmas pidades, väga huvitavaks ja efektiivseks, kuna nõupidamiseteemad võeti läbi juba rongis. Kindlasti annavad kõikvõimalikud reisid rohkem aega inimestel omavahel rohkem suhelda ja nii ka seekord, mõnelegi probleemile leiti vabamas õhkkonnas üpris lihtne lahendus.
Ida-Viru Maavalitsuse peaspetsialist Valentina Lunina tutvustas nõupidamisel hetkeolukorda maakonna ühistranspordis, kordas üle ühistranspordi põhimõtted ja muudatusi bussisõiduplaanides uuel Jõhvi - Kukruse vahelisel teelõigul.
Rakvere jaamas tuli Ida-Virumaa reisiseltskonda tervitama Rakvere linnapea Andrus Jaadla. Sellel päeval esitati enim küsimusi Aegviidus rongile tulnud AS Eesti Raudtee tütarettevõtte AS EVR Infra teeameti juhatajale Andres Noorele. Kuna raudteetransport on väljaspool pealinna reisijate hulgas suhteliselt ebapopulaarne ja ebamugav, siis teatakse rongiliiklusest ka vähem. Vaivara küla elanikke huvitava teema kohta vastas Andres Noor, et Vaivara liiklussõlm ja viadukt taastatakse ilmselt uue Jõhvi-Narva maantee rajamise käigus. 2001. aastal oli AS-il Eesti Raudtee tõsine plaan Vaivara viadukt taastada endisel kujul, kuid Maanteeamet nõudis viadukti laiendamist. Sellised võimalused Eesti Raudteel puudusid.
Pealinnas oli esimeseks külastusobjektiks Tallinna Linnavalitsuse teenindusbüroo, mis asub Vabaduse väljakul linnavalitsuse hoones ja koosneb kahest teenindussaalist. Esmapilgul võis jääda mulje, et sattusime panka, kuna olid järjekorraautomaadid, kenasti riietatud teenindajad ning loodud kaasaegne interjöör. Tallinna Linnasekretäri Toomas Sepa sõnul, kes oli linnavalitsuses meie vastuvõtjaks, on sellise teenindusbüroo näol viidud ellu põhimõte, et paber peab liikuma, mitte inimene. Varasematel aegadel oli kodanike jooksutamist väga palju, sest asusid ju Tallinna linna 13-st ametist 11 erinevates paikades, aga nüüd on teenindussaalides esindatud kõikide ametite ja muude väiksemate struktuuride klienditeenindajad, kes vahetult teenindavad linnakodanikke. Peale lõunat võttis meid vastu HOL-i tegevdirektor Aarne Rentik, kes tutvustas HOLi uut maja ja HOLi tegemisi. HOL-i tänaste tegemiste rõhk on suunatud nende küsimuste lahendamisele, mida on arukas lahendada mitmel omavalitsusel ühiselt, so jäätmejaamad ja korraldatud jäätmevedu, kergliiklusteed, piiriülese mõjuga planeeringud, ühisveevärk ja ühistransport.
Seltskonnaga liitunud EMOLi juhatuse esimees Jüri Landberg, tegevdirektor Ott Kasari ja finantsnõunik Märt Moll tulid värskete uudistega Riigikogu rahanduskomisjonist ning esitatud tabelitest nähtus, et omavalitsuste rahastamine väheneb aasta aastalt, vaatamata ülesannete lisandumisele, erinevalt riigi rahastamise suurenemisest. Kuid läbirääkimised jätkuvad ja seegi on EMOLi üks põhiülesannetest, kaitsta omavalitsuste tulubaasi ja teisi huve.
Õppepäev võeti kokku tagasiteel Tallinn-Moskva rongis ning rahulolu oli näha kõikide reisiliste silmis. Kas sellises formaadis õppepäevi korraldatakse ka tulevikus, seda näitab aeg.
